Kuidas “Kevadest” kõrvaldati “ebakirjanduslikud” sõnad

 

On üldteada, et samal ajal kui “Kevade” lugejate hulgas pärast avaldamist kiiresti enneolematu edu ja heakskiidu saavutas, sai see raamat mitmete tunnustatud literaatide poolt esialgu küllaltki kriitiliste arvustuste osaliseks.

 

Muu hulgas heideti kirjanikule ette mõningate “ebakirjanduslike” sõnade kasutamist teoses, mis “heas kirjanduses kombekohaselt kasutuses ei ole”. Ehk otsesõnu välja öeldult  tauniti kirjanikku “ebapedagoogiliste” ehk isegi roppude sõnade kasutamise eest esikteoses.

Üks väljend asendati teisega

Üks “Kevade” esmatrükis esinenud ja kirjanikule ette heidetud “roppusi” oli V peatükis, kus Arno teeb Teelele teatavaks, et Toots on lubanud teda naiseks võtta. Selle peale “Teele läks kõrvuni punaseks. Esiti ei saanud ta sõnagi suust, viimaks, kui esimene kohmetushoog juba möödas oli, hakkas ta Tootsi siunama. “Vaata kus ometi sitavikat on oma jutuga!””

Hilisemates trükkides on nipsakavõitu maalapsest peretütre suust kõlanud lause sõna “sitavikat” asendatud vähem kõrva riivavaga -“põrguline”

Järgmises peatükis on lugu sellest, kuidas Toots oma loteriiga võidetud “müristajat” proovis. Enne seda ta isegi hoiatas araverelisi: tema “müristaja” pauk olevat nõndasama kõva kui suurtükipauk ja kostvat kahekümne versta taha. Kellel nõrgemad kõrvad, neil pidavat nad lukku jääma. Kel veel nõrgemad, neil hakkavad nad mäda jooksma. 

Halba kirjandust ei õigusta ka efektne ropendamine

Kui see “müristaja” proovimine viimaks tundide lõppedes kätte jõudis, ei mõtelnud keegi kojuminekule; ei leidunud mitte ühtegi araverelist. Kui kätte jõudis kõige piinlikum silmapilk, astus Tõnisson teiste seast välja ja seadis sammud kodu poole. Ise ütles Tootsile:

“Mis sa sitaga jandad, lõhud silmad ära.”

Järgnevates “Kevade” trükkides, vastu tulles õrnahingelistele kriitikutele, oli see viimase lause “ropp” sõna teosest välja jäetud.

Need sõnad taastati alles 1999. aasta “Kevade” trükis. Selleks ajaks oli juba  kinnistunud arusaamine, et sõnavara demokratiseerimine võib tõsisele kirjandusele ainult kasuks olla, sest halba kirjandust ei õigusta ega päästa ka kõige efektsem ropendamine.

i

ARVI LIIVA

blog comments powered by Disqus