Veel aastat viis või kümme tagasi arvasid inimesed, et turvalisuse eest peavad hoolt kandma vaid politsei ja kohalikud omavalitsused. Tänaseks on aru saadud, et iseenda ja oma kodu turvalisuse nimel saab ka ise palju ära teha.
Kui kurjategijate tabamine kuulub kindlasti politsei tööülesannete hulka, siis kuritegude ennetamisele saab kaasa aidata ka iga tavakodanik. Varaste ohvriks langemise riski on võimalik miinimumini viia, täites paari elementaarset turvalisusnõuet.
Kuigi vargad tegutsevad aastaringselt, on hooajati nende huviorbiiti sattuvad esemed pisut erinevad. Kevad- ja suvehooajal muutuvad eriti populaarseteks vargusartikliteks erinevad aia- ja muud tööriistad ning jalgrattad ja motorollerid.
Antud asjade populaarsust varaste seas võib seletada mitme asjaoluga. Kuna kevad- ja suvehooajal nimetatud esemeid rohkesti kasutatakse, kipuvad omanikud neid sageli ilma järelvalveta varastele kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse jätma. Samas paneb vargaid tegutsema ka suurenenud nõudlus hooajakaupadele – seetõttu ei ole varaste eest päriselt kaitstud ka lukustatud ruumidesse paigutatud esemed.
Vargad on hoolsad nähtavate märkide järgi kindlaks tegema, kust võiks endale kerge saagi leida – näiteks on päeval suvila või maakodu juures värskelt niidetud muru pikanäpumehele märgiks, et majapidamises võib kusagil varju all või maja nurga taga põõsas üks hea muruniiduk või murutrimmer saadaval olla. Seetõttu tuleks tööriistad pärast kasutamist panna korralikult lukustatud ruumi või, kuigi see teile tülikana tundub, need lahkudes linnakoju kaasa võtta.
Ilusate ilmade saabudes algav jalgrattahooaeg tekitab õigusrikkujate ridades samuti tõsiseid kiusatusi. Politsei paneb rattaomanikele südamele, et oma sõiduriista ei tohiks mitte kusagile järelvalveta või lukustamata jätta. Öösiti võiks jalgratta paigutada hästi lukustatud ruumi ning rattaga näiteks poodi minnes tasuks see kindluse mõttes jalgrattahoidja või mõne muu kohtkindla asja külge lukustada. Seda isegi siis, kui ratta juurest lahkutakse vaid lühikeseks ajaks.
Valvas tasub olla ka ehitusjärgus olevate majade omanikel või neil, kes oma majapidamises remonti teevad, sest varastele on küllaltki meelepärased mitmesugused ehitusmaterjalid. Võimalusi, kuidas maju varaste vastu kindlustada, saab uurida turvafirmade või kohaliku konstaabli käest. Kui ehitusjärgus oleva maja läheduses on naabreid, võiks nendegagi kokku leppida, et nad krundil liikuvatest võõrastest teada annaksid. See aitab vältida olukordi, kus vargad naabrite pilgu all majas tegutseda saavad, sest naabrid arvavad, et tegemist on palgatud töömeestega.
Üheks tõeliselt tõhusaks relvaks varaste vastu ongi head suhted naabritega. Naabrite maja ümbruses ringi liikuvatelt võõrastelt võiks päevasel ajal küsida, kes nad on ja mida soovivad. Öösel võiks kahtlastest võõrastest ka politseisse teatada. Kui külas liigub ringi mõni kahtlasena tunduv võõras auto, tuleks selle number üles kirjutada ja lasta politseikorrapidajal kontrollida, kellele see kuulub. Täna teete seda oma naabrite heaks teie, homme tasuvad nemad teile samaga.
Oma koju võiks sisse kutsuda ainult neid inimesi, keda hästi teatakse ja tuntakse. Võõraid kaubapakkujaid või kokkuostjaid soovitab politsei oma territooriumile üldse mitte lubada, sest hiljem võite üllatusega märgata, et mõni teile kuuluv ese on koos võõrastega kadunud. Politsei ei soovita võõraste inimestega ka mingeid tehinguid sõlmida. Kui seda aga siiski teha soovitakse, tuleks enne tehingu sõlmimist küsida teiselt osapoolelt isikut tõendavat dokumenti.
Ettevaatlik tuleb olla ka pidutsemise käigus soetatud juhututtavate koju kutsumisega. Nemad võivad hommikul lahkuda koos teie mobiiltelefoni ja olmeelektroonikaga või siis korteris silma hakanud esemetele hiljem järele tulla.
Varaste tegusemise teeb kergemaks see, et inimestele meeldib arvata, justkui juhtuksid pahad asjad vaid teistega. Parem on selle arvamuse ekslikkuses isiklikult mitte veenduda. Seepärast hoidkem oma vara lukustatud uste taga ja juhututtavad majast väljas!
JANA ÕIM,
Jõgeva linna konstaabel
