Rattaretk “Tahan sõita ohutult” tõi tänavu Põltsamaa kandi jalgratturitele ohutu sõidu nõuanded koju kätte.
Retke peaeesmärk on propageerida ohutut liiklemist jalgrattaga. Omniva kommunikatsioonijuhi Kadri Tonka sõnul on nad üritanud retke marsruuti koostades lähtuda põhimõttest leida uusi ja põnevaid paikasid. Teekond on kokku seatud selliselt, et kahe päeva jooksul läbitakse umbes 200 kilomeetrit. Vahepeatustes on retkelistel võimalus inimestega suhelda. Kohalikud elanikud saavad tulla nendega kohtuma ja oma jalgratast kontrollida. Retkelised ei osuta jalgrataste remonditeenust, vaid annavad nõu, kas inimeste jalgrattad vastavad kõikidele liikluses ettenähtud ohutusnõuetele. Väiksemates kohtades ei ole huvi rataste kontrollimise vastu eriti suur olnud, kuid mõni aasta tagasi Viljandi linnas oli olukord rõõmustavalt vastupidine.
Valge laik kaardil sai likvideeritud
Jalgrattaretke ühe organisaatori ja ettevõtmise projektijuhi Indrek Raigi sõnul pole nad vaatamata ürituse pikaajalisusele varem kordagi Põltsamaale jõudnud, kuna linn oli nende jaoks siiani n-ö valge laik kaardil. Seekord alustati siis rattaretke teekonda Põltsamaa lossihoovist.
Enamasti on siiani sõidetud Eesti äärealadel. Samas pole retkeliste eesmärk jääda ühte valda või linna, vaid panna marsruut paika mingis suuremas piirkonnas. Sellel aastal osutus väljavalituks Võrtsjärve ümbrus.
Hirmu, et põnevad ja huvitavad paigad Eestimaal otsa saaksid, rattaretkest osavõtjad ei karda. Indrek Raigi sõnul võib üle mitmete aastate varem külastatud paika uuesti tagasi minna ja siis on seal jälle piisavalt uudistamist ja avastamisrõõmu. Raig tõmbas paralleeli rattasõidu ohutusest rääkimisega, mida peab igal aastal ikka ja jälle üle kordama. Tänavu pole liikluses hukkunud ainsatki jalgratturit ja võib-olla on selles väike osa ka Põltsamaalt alguse saanud rattaretkel “Tahan sõita ohutult”.
Staažikas osaleja jääb retkele truuks
Rattaretke staažikas osavõtja, praegune maksu- ja tolliameti töötaja Raivo Terve lausus, et töötas kunagi piirivalves ja seetõttu kutsuti teda selle ametkonna töötajana retkele esimest korda osalema 2000. aastate alguses. Raivo Terve sõnul hakkas see retk talle sedavõrd meeldima, et ta tuleb igal aastal suurima rõõmuga taas osalema.
Rattasõiduhuvilise inimesena sõidab ta kaasa ka Estonian Cupil. Terve lausus, et paljud varasematelt retkedelt tuttavaks saanud inimesed, kes umbes 60 protsendi ulatuses on samad ning suurepärane lõõgastumise võimalus on peamised põhjused, mis teda ikka ja jälle sellele retkele meelitavad. Samuti on Eesti erinevaid piirkondi külastades väga hea võimalus kõige eriilmelisemaid paiku näha ja tundma õppida. Terve tõdes, et niikaua, kuni seda üritust korraldatakse, püsib see ka kindlalt tema kalendris.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots juhtis retkeliste tähelepanu sellele, et neil on võimalik sõita Põltsamaalt Võrtsjärve äärde mööda asfaltteed, mida kohalikud inimesed aastakümneid ootama pidid. Paljud põltsamaalased mäletavad veel aegu, kui üheks lähemaks suvituspaigaks olnud Võrsjärve ääres asuvasse Vaibla puhkebaasi sõitmiseks tuli läbida mitukümmend kilomeetrit tolmavat teed.
Kadri Tonka sõnul toimus rattaretk tänavu juba 14. korda, kusjuures igal aastal on see teoks saanud Eesti erinevas piirkonnas.
i
TOOMAS REINPÕLD
