Kui palju tuleb riigilõivu tasuda?
Riigilõiv on 3,5 kuni 10 protsenti esitatava rahalise nõude suurusest ning see tuleb tasuda pangas Tolli- ja Maksuameti kontole. Näiteks tavalise ?keskmise« kommunaalvõla (kuni 6000 krooni) puhul tasutakse riigilõivu kuni 420 krooni. Seaduses on ette nähtud rida erandeid.
Nimetage, millised on konkreetselt mõned riigilõivusummad?
Selguse mõttes on ära toodud tabel, millest on riigilõivu suurused konkreetselt näha.
*Mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni.
*Abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.
*Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks isikust, kes on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 10 krooni.
*Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2600 krooni.
*Hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 200 krooni.
*Avalduse (kaebuse) esitamisel erimenetluse asjas tasutakse riigilõivu 60 krooni.
*Kaebuse esitamisel riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale tasutakse riigilõivu 10 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10-12 sätestatud juhul.
*Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 150 krooni; 2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1600 krooni; 3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 80 krooni.
*Apellatsioonikaebuse esitamisel kohtuotsuse peale tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule.
Kes ja kui suures ulatuses võib taotleda riigilõivust vabastust?
Kohtul on õigus määrusega vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, lähtudes isiku maksevõimest. Vastavat nõuet esitatakse kohtule üsna sageli. Kahjuks ei ole kohtunik taotluse lahendamisel täiesti vaba ning aluseks tuleb võtta seadus ja kohtupraktika. Isikule rahaliste soodustuste tegemisel lähtutakse nõude iseloomust ning isiku varalisest olukorrast. Üldreeglid on ? kes jõuab tasuda õigusabi eest, on võimeline maksma ka riigilõivu. Teine üldreegel on selline, et väiksemad riigilõivud (kuni paarsada krooni) peab olema võimeline tasuma iga isik. Ning kolmandaks, isikut ei vabastata reeglina riigilõivu tasumisest täielikult, st mingi summa tuleb riigilõivuna ikka maksta.
Milliseid nõudeid saab kohtusse esitada riigilõivuvabalt?
Seaduses on sätestatud õigus esitada kohtule teatud nõudeid riigilõivuvabalt. Sellised on näiteks elatuse nõuded, kuriteoga tekitatud kahju nõuded jmt. Füüsilistel isikutel on õigus riigilõivuvabalt esitada teatud nõudeid seoses töövaidlustega.
Kui inimene pole nõus, et kohtunik teda riigilõivu tasumisest ei vabasta, mida siis teha?
Kui isik ei nõustu kohtu seisukohaga riigilõivust vabastamise või mittevabastamise kohta, on temal õigus esitada sellekohane erikaebus ringkonnakohtule, mille ees tuleb, tõsi küll, samuti tasuda riigilõiv 60 krooni.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et kohtusse pöördujal tuleb arvestada riigilõivu tasumise kohustusega, kuid summad ei ole eriti suured. Teatud juhtudel on võimalik kohtumäärusega riigilõivu tasumist vähendada ning teatud nõuded on koguni riigilõivuvabad.
HELVE LAASIK
