Haldusreform on muutnud mitte ainult omavalitsuste piire ja võimekust. Uutes mõõtmetes tegutsemine eeldab vastvalitud juhtidelt ka sootuks teistsugust arusaama tegutsemiseks oluliselt laienenud inforuumis. Kuidas anda kiiresti edasi infot sellest, mida ja kuidas tehakse. Seda enam, et vallaelanikke puudutavaid muudatusi on korraga palju, kuid aega nende selgitamiseks tegelikult vähe.
Sageli jätab isegi riiklikul tasemel tehtavate ümberkorralduste või uute seaduste selgitamine soovida. Seda kas ei peeta oluliseks või kollitab ajapuudus, olgugi et selle taga töötavad terved meeskonnad. Vajaka jääb kommunikatsioonist, mis tegelikult lahendaks mõnegi hiljem esile tõusva probleemi. Oluliste otsuste selgitamine ja info jagamine ei ole kindlasti teemad, mida võiks teisejärguliseks pidada.
Tegelikult peavad ka omavalitsusjuhid meeles pidama, et kommunikatsioon toimub iseenesest ka siis, kui infot ei jagata. Ainult et siis suunavad seda teised. Sest iga tegu ja otsus, mis tehakse, on osake üldisest kommunikatsioonist. Et need ei elaks oma elu ega areneks kild killu haaval omapäi, tuleb tänastel omavalitsusjuhtidel järjest enam tegeleda sellega ise.
Kindlasti on paljud seda ka mõistnud, mille kinnituseks on kasvõi suurem vajadus avalike suhete spetsialistide järele, kodulehtede täiustamine ning omavalitsuste väljaannete sagedasem ilmumistsükkel ja suurem maht. Kõige selle juures soovitavad meediaeksperdid õigesti, et infokanalid peavad olema selged ja kergesti leitavad, kust inimene talle suunatud teabe hõlpsalt kätte saab.
