Hollandi kutseõppes rakendatav kompetentsipõhine õpe on jaotatud neljaks tasemeks, kus esimene tähendab, et juhendamise järgi oskab õpilane töö ära teha (tulemuseks abitööline) ja teine tase seda, et õpilane mõtleb ka ise, kuidas midagi teha tuleks (tulemuseks lihtne tööline). Kolmas tase tähendab iseseisvat tööga toimetulekut ning neljas tase teiste juhtimist (töödejuhataja või firmajuht).
Viis Luua Metsanduskooli õpetajat — maastikuehituse õpetajad Raili Laas ja Lys Lepiksoo, vene keele õpetaja Malle Purje, majandusainete õpetaja Kaja Sander ning õppesekretär ja asjaajamise õpetaja Piret Mikko — viibisid oktoobri alguses projekti “Õpetamismetoodika ja kooli arendamine rohelises sektoris” raames Hollandis WellantcollegeŽis. Projekti rahastas Leonardo da Vinci programm. Hollandipoolne koordinaator oli maastikuehituse õpetaja Hennie van der Helm, kes oli Luua Metsanduskooli õpetajatele koostanud väga sisutiheda programmi.
Alljärgnev põhineb Luua Metsanduskooli õppesekretäri Piret Mikko ja aiandusvaldkonna juhtivõpetaja Raili Laasi tähelepanekutel.
Õpilane koostab ise programmi
Kõigepealt tutvustas kevadel ka Luual viibinud Andre Huigens lihtsate ja inimlike näidete toel eestlastele kompetentsipõhist õpet. Ka esimese ja teise taseme õpilane saab Hollandis ise endale õppeprogrammi koostada. Mõnda õpilast on väga palju vaja juhendada, mõni tuleb päris iseseisvalt toime. Õpilaste arv ühe õpetaja kohta pole nii suur kui meil. Õpilane teeb endale aastakava, kus näitab ära, mida teatud ajavahemikul teeb. Nii koostavad nad endale portfooliot ehk õpimappi.
Teooriaeksameid pole, kõige kriteeriumiks on praktika. Tööde kaitsmisel esitatakse väga palju avatud küsimusi, millele pole võimalik vastata lühidalt “ei” või “jah”, vaid peab kirjeldama kogetut, õpitut ja valminud tööd. Kirjelduse põhjal otsustab komisjon või õpetaja, kas õpilane on selle osa omandanud.
Eesti õpetajatele tutvustati Dordrechtis asuvat Da Vinci CollegeŽi, kus on kompetentsipõhist õpet läbi viidud juba viis aastat. Kolledžis olid õppe-eesmärgil loodud õpilasfirmad. Hommikul töötasid õpilased firmades, õhtul olid teoorialoengud.
Eestlased käisid administratiivtööd õppivate noorte firmas. Sinna tuled kõik kooli kirjad, mida õpilased sorteerivad, samuti teevad nad ise vajalikud paljundused. Juuksuritöökojas on samuti nagu meilgi – tulevad kliendid, õpilased teenindavad neid. Turvafirmas töötavad õpilased valvavad koos juhendajatega oma kooli territooriumi. Tehnika, mida seal kasutatakse, on väga kaasaegne. Turvafirmas koolivälisel ajal tööl olevad noored saavad selle eest ka tasu. Koolitundide ajal koolis töötamise eest ei maksta.
Autoremonditöökojas teise taseme õppureid veel remontima ei lasta, küll aga peavad õpilased vead üles kirjutama, seejärel annavad auto omanikule nendest teada ja samuti kannavad need üleriigilisse andmebaasi. Kui auto omanik või ka kasutaja neid märkusi ei arvesta, siis mingil ajahetkel ta selle autoga enam sõita ei tohigi.
Kuidas teooria ja praktika siduda
Praktika ja teooria on tihedalt seotud. Aastaks 2012 valmib uus töökodade ja elamute kompleks, sinna on plaanitud ka hoone, kus õpilased võivad aasta jooksul pärast kooli lõpetamist oma firmaga tegutseda, et küsida õpetajatelt abi ning olla soodsamal üüripinnal. Jalad alla saanud firmal tuleb aasta pärast kooli territooriumilt lahkuda.
Da Vinci CollegeŽi teeb koostööd ka kohaliku kooliga, kus 14-16-aastastele õpilastele pakutakse kogenud juhendajate käe all võimalust ametit õppida. Õpetatakse välja keevitajaid ja ka professionaalseid kolijaid.
Koostöös kohaliku kooliga on rajatud kasutatud asjade kauplus, kus õpilased pärast vastava väljaõppe saamist töötavad. Õpilased sordivad kasutatud asjad, hindavad, koostavad neist väljapanekud, vahetavad neid Gorinchemis veidi kauem töötanud kauplusega. Probleemiks on, et õpilased ei saa tundide ajal poes töötada. Sellepärast on plaanis hakata osasid tunde poega samas majas läbi viima, et õppimine ja töö võimalikult mugavalt ühendada.
Veel said Eesti õpetajad jälgida kahe neljanda taseme õpilase õpimapi vahekaitsmist. See oli juhendaja ja õpilase vaheline vestlus. Ja mitte sellelt positsioonilt, et üks on tark ja teine rumal, vaid kahe võrdse inimese vestlus, kus teine on kogenum ja suudab nõu anda. Selle kaitsmise tulemusena parendatakse ka järgnevaid praktikaid, näiteks on õpilasel võimalik teada anda, kui ta mõnes praktikakohas ennast ammendanud on.
Esimese ja teise taseme puhul õpimapi koostamine nii hästi ei edene kui kolmandal ja neljandal tasemel. Kuid see on väljund ja õpilast aidatakse esimese ja teise taseme omandamisel seda teha.
Kolmandat ja neljandat taset tulevad tegema kogenumad ja ka vanemad inimesed, kes on juba mõnda aega omandatud tasemel töötanud ja tunnevad, et nüüd on vaja astuda järgmine samm.
Ülioluline on keeleoskus
Eesti õpetajatel õnnestus osaleda ka teise taseme lõpueksamil. See toimus firmas, kus õpilane töötas. Ta oli plaaninud selleks päevaks konkreetse töö, mis seisnes kivisillutise rekonstrueerimises. Kivid tuli eemaldada, pind tasandada ja hiljem kivid uuesti laduda. Praktilist tööd jälgisid tööandja, objekti omanik ning üks õppejõud koolist. Õpilane vestles hindajatega ja vestluse käigus esitati talle küsimusi. See andis võimaluse näidata õpilasel oma teadmisi ja saadud kogemusi.
Neljanda taseme eksamil on üks võimalus koostöö madalama taseme õpilastega, keda eksaminandil tuleb juhendada.
Viimasel päeval külastasid Luua õpetajad näidisaedade parki “Appeltern”, kus on üle 190 näidisaia. Sellest pargist sai kaasa tuua väga palju fotosid õppematerjaliks.
Ülioluline on keeleoskus. Enamasti on vaja inglise keelt, kuid Hollandis saab asjad aetud ka saksa keeles.
Hollandlased on pühendunud ja jagavad omakasupüüdmatult oma teadmisi. Nad on huvitatud koostöö jätkamisest Luua Metsanduskooliga, plaanis on õpetajate vahetus. Võimalik on ka jätkuv õpilaste vahetus.
Mida taolisest õppevormist üle annaks võtta
Luua Metsanduskooli õpetajad läksid lähetusse erinevate ülesannetega. Lähetuse tulemusi rakendatakse osalejate igapäevatöös ning selle kaudu omakorda kogu kooli arengus. Lähetusel saadud teadmised peavad olema kasutatavad Luua Metsanduskooli muukeelsete õppetöö korraldamiseks, õppekavade arendamiseks ning õpetamismetoodika rakendamiseks, õpetajate igapäevatöö tulemuslikumaks muutmiseks ning edaspidiseks suhtlemiseks ELi riikide kutseõppeasutuste vahel.
Luua Metsanduskooli õppesekretäri Piret Mikko sõnul pole kõike Hollandis kuuldut-nähtut siiski võimalik Eestis kopeerida, olud ja võimalused on sedavõrd erinevad. Kuid on asju, mida saab väga lihtsalt üle võtta, eelkõige suhtumist.
“Esimese ja teise taseme õpetajad teevad väga palju meeskonnatööd. Mitte nii, et üks õpetaja on oma kursusega üksi ja ise vaatab, kuidas hakkama saab. Kõik on omavahel seotud, kõik toetavad üksteist,” kinnitas ta.
Samuti saaks meil õpilasi paremini avalikeks esinemisteks ette valmistada, kasvõi näiteks lõputöö kaitsmiseks. Selles pole ju midagi ületamatut, aga millegipärast arvatakse meil ikka, et pole midagi lihtsamat kui oma töö tutvustamine. Kui mõnele kõrvalisele küsimustele vastata ei osata ja oma teksti paberilt maha loetakse, pole tutvustamine vajalikul tasemel.
HELVE LAASIK
