Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et möödunud sügisel käisid Jõgevamaa käsitöömeistrid koos lõunanaabritega Soomes. Aga veel enne seda külaskäiku viibisid soomlased Põltsamaa käsitöölaadal ja käsitööpäevadel. Nüüd oli aeg lõunanaabrite tegemisi lähemalt kaema minna.
Nii võetigi mai keskel rahvas bussi ja kuue tunni pärast jõuti Skrundasse.
Kaasas olid Puurmani käsitööseltsi liikmed, samuti paar inimest Mustveest ja Jõgeva lähedalt. Tegemist on rahvusvahelise käsitööprojektiga Handicraft. Lätlased liitusid hiljem, sest nende rahvusvaheline projekt alustas meist ja põhjanaabritest veidi aeglasemalt.
Põhiteemaks oli heegeldamine ja selle ühendamine teiste käsitööliikidega. Siduvaks teemaks on meil selles projektis rahvariided ja rahvuslikud mustrid. Lätlased näitasid meile oma algupäraseid asju, soomlased rääkisid oma traditsioonidest ning heegeldustöö esmamainimisest ja kuidas need asjad on ühes või teises piirkonnas arenenud. Kokku oli soomlasi 14, eestlasi 12, lätlasi 10.
Linnapäevad ja töötoad
Skrundas olid sellel ajal linnapäevad. “Sellepärast me seal olimegi just maikuus ja mitte mõnel teisel ajal. Kohal olid ka Põltsamaa ja Kokemäki linnapead. Nii et üritus oli tõepoolest rahvusvaheline ja linnapeade kohalolek lisas kindlasti ka kaalu,” rääkis Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Kaire Sardis.
Skrunda linnapäevad meenutavad meie Jõgeva linna päevi, kus on rohkelt kultuuriüritusi: kontserte, pidusid, näitusi.
“Meil õnnestus käia ühel kohaliku kooli ja muusikakooli emadepäeva kontserdil. Kõik käis muidugimõista läti keeles ja me ei saanud mitte midagi aru, aga elamus oli võimas,” rääkis ta.
Kuldigas peeti samal ajal ka UNESCO päeva. Kuldiga kuulub nimelt UNESCO kultuuripärandiga linnade hulka ning lätlased üritavad väga tugevalt oma piirkonda just läbi selle teema tutvustada. Tänavu korraldati koolilastele linnaorienteerumine, kus õpilastel oli vaja üles leida kultuuriväärtustega seotud objektid ning omandada mõni uus oskus, mida tublid käsitöömeistrid igas punktis õpetasid. Väljas olid infotahvlid, kust noored leidsid vastuseid küsimustele kultuuriväärtuste kohta ning õpitubades valmistatu andis orienteerumismängus boonuspunkte. Kahe tunni jooksul käis eestlaste õpitoast läbi umbes 180 last.
“See oli tõeline katsumus, et suhteliselt lühikese ajaga nii suurt hulka huvilisi juhendada, kuid lapsed olid tublid ja said kenasti kõigega hakkama,” lisas Kaire Sardis.
Laadal osteti vähe käsitööd
Tema kinnitusel jäid ka vastuvõtjad toimunuga väga rahule, keelebarjääri polnud.
Skrundas peeti samasugune suur laat nagu meil Põltsamaa linnapäevade ajal. “Kui Põltsamaal on rõhk peamiselt käsitööl, siis Skrundas oli traditsiooniline laat. Pigem meenutas see veidi Jõgeva linnapäevade aegset laata, sest kohal oli kõikvõimalikke kauplejaid.”
Skrunda on väiksem linn kui Põltsamaa, ka inimeste ostuvõime on teistsugune kui meil. “Käsitööga kauplejatel kuigi hästi ei läinud. Kui inimesel on valida, kas osta esmatarbekaupu või käsitööd, siis valib ta loomulikult esimesed,” nentis Kaire.
Tema sõnul osteti Soomes meie käsitööd märksa rohkem. “Seal müüdi praktiliselt kõik kaasas olnud asjad, meie käsitöö oli soomlaste jaoks hinnalt soodne ning teistsugune kui kohapealsete meistrite kätetöö.”
Õppida oli palju
Õppida oli lõunanaabritelt kindlasti palju. Erinevate heegeldustehnikate kohta said käsitöömeistrid kogemusi vahetada, samuti olid koos noored ja vanemad inimesed ning anti üksteisele oma kogemusi edasi.
“Vanemate ja nooremate käsitööhuviliste koosolemisest on minul kõige rohkem rõõmu. Vaatasin ka Lätis, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, ja tundsin heameelt. Lätis, muide, on rohkem noori käsitöötegijaid. Meil kipub pigem vanem põlvkond domineerima, loomulikult on ka erandeid nagu näiteks Põltsamaa Käsiteokoja naised. Lätis on noorem põlvkond väga jõuliselt peale tulnud,” rääkis ta.
“Nagu Soomeski, nii torkas ka praegu Lätis silma seegi, et keelebarjäärist inimesed end heidutada ei lase. Kõik saavad hakkama kas või žestide abil. Ja kui mõnd nippi vaja selgeks teha, siis loomulikult näidatakse ette. “See on suisa eraldi väärtus.”
Projektis osalenud kolme riigi käsitöömeistrid saavad taas kokku Põltsamaa linnapäevade ajal. Kindlasti teeb Katre Arula siis lapitöö õpitoa. Eesti kohtumise läbivaks ongi lapitehnika, uute nippide katsetamiseks on plaanitud pikk tööpäev ning loodetavasti valmib selle ajaga nii mõnigi töö. Et Põltsamaa linnapäevade ajal on traditsiooniline käsitöölaat, siis kavatsevad kõik sinna kauplema minna. Laadapäeval on nii lätlased kui ka soomlased oma oskusi õpitubades jagamas.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt; mso-ansi-language: ET” lang=”ET”>Projekt lõpeb grande finale’ga Soomes Kokemäki linnas. Soomes peetakse suur õppepäev, mille teemaks traditsiooniliste mustrite ja töövõtete kasutamisest nüüdisaegses rõivadisainis. Oma kollektsiooni esitlevad Katre Arula ja Juustola käsitööselts. Näidatakse algupäraseid komplekte ja sedagi, kuidas neid mustreid on tänapäevastel rõivastel kasutatud. Soomlastel on valmimas oma kollektsioon, samuti näitavad oma rahvariideid lätlased. Plaanitud on moedemonstratsioon ja pressiüritus.
Käsitööprojekti Handicraft
Koostööprojekti partnerid on Leader –tegevusgrupid:
*Jõgevamaa Koostöökoda
*LAG Karhuseutu (Soome)
*LAG Darisim paši! (Läti)
i
HELVE LAASIK
