Aprilli algul möödus 65 aastat Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO loomisest, märtsi lõpus täitus aga kümme aastat sellest, mil Eesti NATOsse vastu võeti. Mõlemat tähtpäeva silmas pidades üllitas Eesti NATO ühing artiklikogumiku “Eesti NATO lugu. 1991-2004”. Möödunud nädalal algas raamatut tutvustav tuur mööda Eesti maakondi.
Eesti NATO ühingu aktivistid ja Kaitseressursside ameti esindajad võtsid ühise raamatutuuri ette selleks, et vastilmunud raamatut tutvustada, aga ka selleks, et kinkida kogumiku üks eksemplar kõigi Eesti koolide raamatukogudele. Tuur algas möödunud esmaspäeval Tallinna Reaalkoolist. Juba järgmisel päeval, st möödunud teisipäeval jõuti aga Jõgevamaale. NATO-raamatu esitlus toimus Jõgevamaa gümnaasiumi õpetajate toas, kuhu olid kutsutud ka maakonna teiste koolide esindajad.
“Mul on ääretult hea meel, et meie raamatutuuri üheks esimeseks peatuspaigaks on Jõgeva, sest olen ka ise siit pärit,” ütles Eesti NATO ühingu projektijuht Mariita Mattiisen kohtumist sisse juhatades.
Kui senini on Mariita Mattiiseni avalikud esinemised Jõgeval ikka kuidagipidi seotud olnud tema heliloojast isa Alo Mattiiseni isikuga, siis seekord kõneles ta Jõgevamaa koolijuhtidele ning riigikaitse- ja ajalooõpetajatele hoopis sellest, kuidas NATO struktuurid toimivad ning millisel viisil ja määral Eesti selle organisatsiooni ettevõtmistesse panustanud on. Huvitav oli teada saada, et NATO rahvusvahelistel missioonidel Afganistanis, Iraagis ja Kosovos on kaasa teinud ligemale 2000 Eesti kaitseväelast.
Kool ja riigikaitse
NATO-teemalisest raamatust ajendatud kohtumisel käsitleti ka riigikaitse teemat laiemalt. Sellekohase ettekande teinud Kaitseressursside ameti värbamiskeskuse peaspetsialist, nooremleitnant Ott Tuuling toonitas, et riigikaitses on koolidelgi oma roll. Riigikaitse alustaladeks on tema sõnul sõjaline võimekus, oskuslik välispoliitika ning rahva tervis ja kaitsetahe. Kui kaht esimest kool mõjutada ei saa, siis rahva tervise ja kaitsetahte tugevdamisse saab ta panustada küll.
Rahva tervisest kõneldes ei saanud ka Ott Tuuling mööda minna kurvast statistikast, et kaitseväes teenimiseks on tingimusteta kõlbulik vaid umbes kolmandik meie noormeestest. Teine kolmandik võib teatud tervisehädade kõrvaldamise järel teenistuskõlblikuks saada, ent kolmas kolmandik jääb teenistusest päris kõrvale. Nende hulgas on arvatavasti ka osavaid manipulaatoreid, ent kui noormees tuleb komisjoni ette, kaasas eriarsti tõend, siis komisjon seda kahtluse alla ei sea.
“Noorte teadlikkust aitab tõsta riigikaitseõpetus,” kinnitas Ott Tuuling. “Neist, kes koolis riigikaitsekursuse läbinud, jõuab ajateenistusse palju suurem protsent kui nendest, kes seda ainet õppinud pole.”
Ott Tuulingu sõnul on praegu riigikaitseõpetus 132 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas ja eelmisel õppeaastal läbis selle aine kursuse umbes 4000 õpilast.
“Riigikaitsekursuse läbinud noored on mitte ainult riigikaitse alal teadlikumad, vaid ka enesekindlamad, juhtimisvõimelisemad ja koostööaltimad,” kinnitas Ott Tuuling.
Riigikaitseõpetuse kursus koosneb tema sõnul 70 tunnist, millest pooled veedetakse välilaagrites ja ekskursioonidel. Paljud saavad välilaagrites hindamatud kogemused: paljud tänapäeva noored pole ju kunagi välitingimustes ööbinud, kirvega lõkkepuid teinud ega lõkkel süüa valmistanud.
Heal järjel
Pärast riigikaitsekursuse läbimist saavad noored ajateenistuses palju paremini hakkama.
Koolid saavad aga kaitseministeeriumilt riigikaitse õpetamiseks nii moraalset kui ka materiaalset toetust.
“Otsime koolidele koostööpartnereid Eesti Kaitseliidust ja Kaitseväest ning aitame ka riigikaitseõpetaja leidmisel,” kinnitas Ott Tuuling. “Oleme alati valmis ka koolidesse esinema tulema. Kasvõi selleks, et hajutada negatiivseid müüte, mis endiselt ajateenistuse kohta levivad.”
Jõgevamaa gümnaasiumis on riigikaitseõpetus heal järjel. See selgus nii kooli direktori Alo Savi kui ka nimetatud aine õpetaja Viktor Nõmme sõnavõtust.
“Riigikaitseõpetus on meil üks populaarsemaid valikaineid,” kinnitas Alo Savi.
Viktor Nõmm lisas, et riigikaitseõpetuse tundides on käinud palju külalisi kaitseressursside ametist, kaitsejõudude peastaabist, kõrgemast sõjakoolist ja mujalt. “Riigikaitseõpetus on koolile kasulik, sest selle aine õpetamist toetab ka kaitseministeerium. Tänu sealt saadud toetusele oleme saanud ette võtta õpperetki Sinimägedesse, Tapa väljaõppekeskusse ja Tartu vanglasse,” ütles Viktor Nõmm. “Riigikaitseõpetuse raames saab käsitleda ka päevasündmusi meil ja piiri taga. Terve teise trimestri jooksul jälgisime ja analüüsisime näiteks Ukrainas toimuvat. Ja jutuainet meil jätkus.
NATO-teemalise raamatu üle on mul väga hea meel. Varem pidime NATO teema käsitlemiseks külalisesineja kutsuma. Nüüd on sellekohane hea õppematerjal oma raamatukogus olemas.”
Raamatu “Eesti NATO lugu” sissejuhatuses ütleb president T. H. Ilves: “Täna ei oska me Eestis enam mõelda, milline oleks meie käekäik väljaspool Euroopa Liitu ja NATOt. Oleme rohkem Lääne institutsioonidega lõimunud kui ükski teine riik Põhja-Euroopas. Oleme majanduslikult, poliitiliselt, aga ka julgeolekuliselt osa millestki palju suuremast ja võimsamast – me pole enam üksi, nagu me olime üksi 1939. -1940. aastal.”
“Eesti NATO lugu. 1991-2004”
Eesti NATO ühingu poolt välja antud artiklikogumik, mis on pühendatud 65 aasta möödumisele NATO asutamisest ja 10 aasta möödumisele Eesti NATOga liitumisest.
Raamatus teevad koostajad Lauri Lindström ja Henrik Praks kokkuvõtte Eesti NATOga lõimumise loost aastatel 1991-2004, isikliku vaatenurga jäädvustamiseks saab sõna ka ligemale 40 teemaga lähedalt seotud kaasautorit.
Kogumiku eessõna on kirjutanud president Toomas Hendrik Ilves ja raamatus on ära toodud ka USA endise presidendi Georges Bushi pöördumine.
Raamatu esmaesitlus toimus 28. märtsil Riigikogu Valges saalis.
7. aprillist kuni 8. maini kestval raamaturetkel tutvustatakse artiklikogumikku kõigis Eesti maakondades ja kingitakse selle üks eksemplar kõigi koolide raamatukogudele.
Retke korraldab Eesti NATO ühing koostöös Konrad Adenaueri fondiga ning selle teevad kaasa ka kaitseressursside ameti esindajad.
i
RIINA MÄGI
