Eestis tähendab vähenenud töövõime praegu tihti üheotsapiletit elu lõpuni kestvasse töötusse. Puudega inimeste toetamist ja tööelu on ümber korraldamas töövõimereform, mis on mõeldud selleks, et muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida.
Eesmärk on ilus. Oluline on siiski teada, mida see endaga kaasa toob ja kuidas toimima hakkab. Töövõimereform käivitub järk-järgult tuleva aasta 1. juulist. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist pakutakse uusi teenuseid. Töötukassa hakkab alates järgmise aasta 1. juulist hindama nende inimeste töövõimet, kellele ei ole varem püsivat töövõimetust määratud (nn esmakordsed juhtumid). Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakkab töötukassa hindama töövõimet ka neil, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad sotsiaalkindlustusametis lõpevad.
Individuaalselt kujunev summa
Praegu makstakse töövõimetuspensioni püsivalt töövõimetutele inimestele, kellele on määratud töövõime kaotus 40-100 protsenti. Pensioni suurus sõltub valemist, mille järgi korrutatakse püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosa alusel arvutatud vanaduspension või vanaduspension 30aastase pensioniõigusliku staaži korral töövõimekaotuse protsendiga. See on iga töövõimetuspensionäri puhul individuaalselt kujunev summa. Praegu saab näiteks ilma töökogemuseta, 80 protsendi ulatuses töövõimetu noor, kes ei ole tööd leidnud, töövõimetuspensioni 241,29 eurot. Uued toetused on 180 eurot osaliselt töövõimelisele ja 320 eurot inimesele, kelle töövõime täielikult puudub.
Edaspidi kehtestatakse aktiivsusnõuded osalise töövõimega inimestele, töövõimetoetust makstakse töötajatele, tööotsijatele ja (tasemeõppes) õppijatele.
Praegu suuremat pensioni saajatel see ei vähene. Ja lubatud on, et summad 180 ja 320 tulevad indekseerimisele igal aaastal ja peaksid hakkama aasta aastalt tõusma. Nendele, kellel töövõime vähenes pärast reformi käivitumist või kes on reformi käivitumise järel saanud tööealiseks, hakatakse maksma töövõimetoetust uue korra järgi. Vähemalt esialgu on nad rahaliselt kehvemas olukorras juhul, kui neil pole võimete- ega jõukohast tööd.
Indekseerimisele ei allu seni saadud suuremad toetused niikaua, kui nad jõuavad samale tasemele uue korra järgi määratud toetustega. See tähendab, et paljude seniste töövõimetuspensionäride sissetulek hakkab ostujõu poolest tasapisi, aga kindlalt vähenema.
Rehabilitatsiooniteenus korraldatakse ümber
Puudega seotud teemadega ja puudetoetuse määramisega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet. Rehabilitatsiooniteenus korraldatakse ümber, sealhulgas paljukirutud rehabilitatsiooniplaanide süsteem. Rehabilitatsioooniplaani koostamisele hakkab eelnema hindamine, mille teeb üks ekspert, ja plaani ei koostata, kui selleks puudub vajadus. Tööalast rehabilitatsiooniteenust (töökoha kohandamist, tööks vajalikke abivahendeid, tugiisiku teenust või muud vajalikku töö tegemiseks) hakkab pakkuma töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet osutab rehabilitatsiooniteenust puuduva töövõimega inimestele, kellel on kõrgenenud hooldus- ja toetusvajadus, näiteks erihoolekande vajadus. Rehabilitatsiooniplaanide koostamiselt kokku hoitavad vahendid kasutatakse ära teenuse osutamiseks.
Reform toob töötuid juurde?
Teine enam küsimusi tekitanud teema on, kust tulevad töökohad puudega inimestele, kes praegu on osalise töövõimekaotusega ega tööta. Sotsiaalministeeriumi kodulehel ilutseb lubadus, et aastaks 2020 võetakse avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.
Jõgevamaa on mittetöötavate töövõimetuspensionäride suhtarvu poolest maakondade hulgas seitsmendal kohal. Statistikaameti andmetel oli meie maakonnas käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 3794 töövõimetuspensionäri. Töötukassa Jõgeva osakonna juhi Liina Võsaste arvuti näitas, et 589-l neist on töövõimekaotus 90-100 protsenti ja neile töötukassa tööd ei paku. “Voodihaige ei pea meie juurde tulema,” möönis Võsaste.
Paljuski sõltub tööle naasmise või mittenaasmise võimalus haiguse või puude sügavusest, aga samuti ka sisust. Liikumispuue on 17 protsendil töövõimetuspensionäridest. See on just see seltskond, kellele on vaja ehitada kaldteesid või leida muid võimalusi.
Nägemis-, kuulmis- või kõnepuudega inimesi on töövõimetuspensionäride hulgas kokku 4,2 protsenti. Ka need olukorrad on lihtsate vahenditega lahendatavad.18 protsenti puudega töövõimetutest on töötukassa liigitanud muude puudeliikide alla. Tõenäoliselt tähendab see väga paljude erinevate tööd ja elu segavate võimaluste kogumit, ja 23 protsenti liitpuudeliste inimeste hulka, kelle elu muudavad keerukaks mitu erinevat häda. Viiel protsendil on vaimupuue. Nemad vajavad rohkem ja lihtsamaid seletusi, võib-olla rohkem aega. Lihtsamat tööd tegemast ei sega see vahel üldse.
Kõige sagedamini esinev töövõimetuspensioni saamise põhjus on aga psüühikahäire ja see on 33 protsendil töövõimetuspensioni saajal. Jõgevamaal on töövõimetuse põhjuseks rohkem kui pooltel just psüühika- ja käitumishäired.
Kuidas kohandada töökohta psüühikahäirete tõttu osalise töövõimega inimesele? Palju see maksab? Kas seda raha eest üldse saabki teha?
Saab aidata vältida nõrga psüühikaga inimesel ülepinget, võimaldades töötada näiteks osalise tööajaga või kasutada tugiisiku abi. Psüühikahäirega inimene ootab eelkõige mõistvat, sõbralikku ja rahulikku keskkonda, aga ka neile hakkab kehtima aktiivsuskohustus. Kuidas arvestada aktiivsust depressioonihaigeil, kellest paljud ei suuda halvematel päevadel ennast voodist väljagi tulema sundida? Või kuidas arvestatakse aktiivsusnõuet autisti puhul, kelle jaoks suhtlemine võib olla kas päriselt või ajuti ületamatu takistus?
Seega tuleks Jõgevamaa töötavatel inimestel töövõimereformi rakendumiseks õppida olema palju tolerantsem, abivalmim ja käituda töökollektiivides nii, nagu täiskasvanud ja vastutusvõimelised inimesed käituma peaksid. Nii peaksid oskama ja suutma käituda ka tööandjad. Oleme me selleks valmis?
Milliseid soodustusi saab töövõimekaotusega inimene
*Kui töötajale on määratud puue või töövõimekaotus, saab ta taotleda täiendkoolitustoetust. *Toetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme aasta kohta.
*Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses.
*Töövõimetuspensioni saajatel on õigus täiendavale seitsmepäevasele lisapuhkusele. Lisapuhkus hüvitatakse riigieelarvest.
Maksusoodustused
*Kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust, võib puudega töötajale maksta maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamisel.
*Tööandja võib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja vedu, kui töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
*Töövõimetuspensioni saava töötaja tööandjal pole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, vaid aluseks võetakse talle tegelikult makstud tasu.
Töötukassa teenused erivajadusega inimese töölevõtmisel
*Aitab suhelda tööle kandideerijaga (nt viipekeele tõlketeenus).
*Kohandab tööruumid ja -vahendid
*Kui juba töötab puudega inimene, hüvitatakse tehtud kohanduse mõistlikust maksumusest kuni 75 protsenti
*Kui tööle asub puudega inimene, kes on eelnevalt töötuna arvel, koondamisteatega tööotsija või tööotsijana registreeritud vanaduspensioniealine inimene, hüvitatakse 50-100 protsenti tehtud kohanduse mõistlikust maksumusest
*Kohanduse kulud hüvitatakse, kui sõlmitud tööleping või teenistussuhe on tähtajatu või kestab vähemalt kolm aastat
*Töötaja puudest või tervisehäirest tingitud kohanduste hüvitamist saab ühe töötaja kohta taotleda üks kord kolme aasta jooksul
*Kui töötaja vajab puude või tervisehäire tõttu töötamisel tehnilist abivahendit, annab selle talle tasuta kasutada.
*Abivahendit saab kasutada sõlmitud töö- või teenistuslepingu ajal, kuid mitte kauem kui kolm aastat järjest.
Allikas: Töötukassa
ANDRA KIRNA
