Asi on halb, kui soov avalikku debatti keelata saab võitu soovist debatis peale jääda.
Kui enne mõni ei teadnud, et Briti eurovastane poliitik Nigel Farage tuleb Eestisse esinema, siis tänu inimestele, kelle meelest ta ei peaks Eestis esinema, teavad seda nüüd sama hästi kui kõik.
Aga alustaks mujalt. Endine Hollandi poliitik Ayaan Hirsi Ali ei ole Eestis sama tuntud kui Farage. Kardetavasti pole teda siia niipea esinema oodata. Õigupoolest pole üldse kindel, et teda veel üleüldse kuskil kuulata saab.
Hirsi Ali on tuntud radikaalse islami kriitik. 2003 kuni 2006 oli ta Hollandi parlamendi liige. 2005 nimetas ajakiri Time ta maailma 100 mõjukaima inimese sekka. Taani ajaleht Jyllands-Posten andis talle sõnavabaduse auhinna.
Tänaseks on Hirsi Ali ometi pidanud kodumaalt Hollandist ja üldse Euroopast lahkuma. Eelkõige seepärast, et julges avameelselt rääkida naiste allasurutud olukorrast islamiühiskondades. Hirsi Ali elulugu sisaldab juba põgemist sünnimaalt Somaaliast – ümberlõikamise ja sunnitud abielu eest. Tema suhtes on erinevad islami vaimulikud välja andnud fatvaa, sisuliselt käsu teda tappa.
Äsja pidi Hirsi Ali aga ära jätma plaanitud ülesastumised Austraalias. Kõik algas – kuidas nüüd öeldagi – viimasele ajale omaselt. 400 moslemi naist, eesotsas kõikvõimalike aktivistide, lobistide ja valveheategijatega, kirjutas alla pöördumisele, kus teatas, et “üksnes Hirsi Ali kohalolu Austraalias õõnestab nii kogukondade ülest kui sisest pürgimist sotsiaalsele sidususele ning ka moslemi naistele nende enda eesmärkide nimel töötamiseks platvormi pakkumisele”. Mida iganes see newspeak ei tähenda.
Pöördumine süüdistas Hirsi Alid vihakõnes, lõhestavas retoorikas ja islamofoobias. Kokkuvõttes leidsid allakirjutanud, et Hirsi Ali ei peaks üldse Austraaliasse tulema.
Järgmiseks teatas Austraalia “Islamofoobia Ennetamise Komitee” (jah, selline asutus on ilmselt olemas, kuigi väidetavalt koosneb ühest inimesest), et kui Hirsi Ali esinemine Melbourne’i linna kultuurihoones aset peaks leidma, siis koguneb selle juurde “5000 meeleavaldajat”. Samasuguseid hoiatusi (või ähvardusi?) said ka teised esinemiskohad Brisbane’is, Sydney’s ja Aucklandis.
Esinemiste korraldajad andsid seepeale teada, et jätavad kõik plaanitud ülesastumised turvakaalutlustel ära. Austraaliasse Hirsi Ali ei sõitnud. Nii lihtne oligi sõnavabaduse mahasurumine ühes demokraatlikus õigusriigis.
Eestis asi nii hull ei ole, et ebameeldivate seisukohtade väljendajate õigust avalikule esinemisele saaks sedavõrd hõlpsalt piirata. Aga kui Nigel Farage’i juhtumit vaadata, siis liiga kaugel me ka pole.
MTÜ Sõbralik Eesti (sic!) eestvedaja Helen Sildna, kes mitte väga ammu soovis, et ajakirjanikud kooseluseaduse vastastele vähem sõna annaks, kirjutas sotsiaalmeedias: “Pärnu Juhtimiskonverents testib eetika piire sel aastal oma peaesineja valikuga teemal “BREXIT kui edukas kampaania”, kõnelejaks Nigel Farage. /…/ Farage teenib siis nüüd elatist mööda konverentse inimesi koolitamas käies, kuidas “edukat kampaaniat” korraldada? /…/ Õõvastav ja jälk. /…/ Minu jaoks ei ole mitte mingil viisil OK teenida raha “kogemuse” pealt, mis on suurele osale brittidest ja ka eurooplastest ajalooline tragöödia. See on täiesti disrespectful nende inimeste suhtes, kes tema töö tulemustega peavad elama. Nii Farage’il selle eest esinemistasu võtta kui ka konverentsikorraldajal selle eest piletiraha küsida.”
Kohe samas teatas paar inimest, et neid kutsuti samale üritusele esinema ning kuuldes Farage’i osalusest, ütlesid nad ära. Ilmselt said Sildnalt inspiratsiooni ka mõned poliitikud, kes entusiastlikult hukkamõistu eksponeerisid.
Igaks juhuks lisan: Farage ei ole äärmuslane, ta ei ole nats, ta ei ole hull. Mina tema vaateid ei toeta ja teda kuulama minna ei kavatse. Aga ma kardan, et kui nõustuda üleskutsega mitte lasta Farage’l avalikult esineda, siis ei lasta varsti paljudel teistelgi mujal kui poe taga oma mõtteid väljendada.
Konservatiivne kommentaator Mark Steyn on Hirsi Ali avalikust ruumist tõrjumise kohta öelnud, et läänemaailmas levib soov mitte debatti võita, vaid selle teine pool ära keelata. “Pole vahet, millisel poolel sa oled meie aja suurtes küsimustes – kliimamuutus, samasooliste abielu, islam, mis iganes – kui sa oled poolel, mis leiab, et teisel poolel pole õigust poolt omada, siis sa oled valel poolel.”
ANVAR SAMOST
