Nagu inimesed end sooja aja saabudes heledamatesse rõivastesse riietavad, nii edvistab Jõgeva raudteejaama vana pagasikuurgi nüüd heleda fassaadiga. Tervet hoonet ei jõutud möödunud nädalavahetusel toimunud talgutel vanast värvist puhastada ja heleda kruntvärviga katta, sest talgulisi oli liiga vähe.
Raudteejaamas seisev pagasikuur on Jõgeva linna üks vanemaid hooneid. Kui siit läbi kulgev Tapa-Tartu haruraudtee valmis 1876. aastal ja rongid hakkasid siin kohe peatuma, siis raudteejaama hooned valmisid Eesti raudteearhitektuuri uurinud kunstiteadlase Leele Välja hinnangul umbes 1890. aastal. Alles on neist toosama pagasikuur, pritsikuur ja kaks raudteelaste elamut, millest ühes tegutseb praegu Betti Alveri muuseum.
Kehvas seisus pagasikuuri (see kuulub Eesti Raudteele) ülesvuntsimise talgud said teoks Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Betti Alveri muuseumi ja OÜ Säästvad Ehituslahendused eestvedamisel. Talgutega koos korraldati puitfassaadide restaureerimise infopäev. Kuulata sai näiteks Heiki Pärdi loengut Jõgevamaa ehituspärandist ja Leele Välja loengut Eesti raudteearhitektuurist.
“Leele Välja ettekanne oli väga põhjalik,” kiitis Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp. “Ta tõi välja raudteehoonete eri tüübid. Ega ise poleks osanud mõeldagi, et kaks Eesti eri otstes asuvat raudteejaama võivad olla ühe ja sama tüüpprojekti järgi ehitatud.”
Ka abihooneid ehitati tüüpprojektide järgi. Jõgeva pagasikuuril on näiteks “kaksikvend” Aegviidus.
Talgutöid tehti vana pagasikuuri juures nii möödunud reedel, laupäeval kui ka pühapäeval. Kõige rohkem oli talgulisi laupäeval: siis toimetas hoone kallal kümme inimest. Ühtekokku käis talgutelt läbi tosin asjahuvilist ja enamasti tuli neil seintelt vana värvi maha võtta.
“Tükati tuli siin välja neli, tükati koguni kuus värvikihti,” ütles Elo Lutsepp. “Kui need eemaldasime, hakkas paistma laudise kaunis profiil, mida varem nähagi polnud.”
Talgutel osalenud Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht lisas, et pagasikuur pole sugugi mingi kiiruga kokku klopsitud, vaid vägagi korralikult ehitatud hoone, millel voodrilaudade vahed suisa kititud.
Uus puitpits
Kui värvivõtmise tööd tehti põhjalikumalt pagasikuuri raudtee poolsel küljel, siis vana raudteejaama poole jääval küljel oli rohkesti tegemist OÜ Säästvad Ehituslahendused restauraatoril Teet Toomingal. Ta pani sinna näiteks uued sarikatoed ja tuulekastilauad. Ka räästaserva puitpits oli sellel hooneküljel lagunenud ja sai uue vastu vahetatud. Uue pitsi meisterdas kohalik ehitusmees Jaanus Tooming ja tema abiga sai see ka paika.
Nii pagasikuuri fassaad kui ka uus puitpitsiriba kaeti heleda kruntvärviga. Mõne jaoks võib-olla ehmatavalt heledaga.
“Nii heledaks need muidugi ei jää, tulevikus peale pandav kattevärv saab olema tumedam. Samas pole see võib-olla üldse halb, et hele kruntvärv praegu möödujate pilke püüab: siis saadakse aru, et selle hoone juures midagi teoksil on,” ütles Elo Lutsepp.
Tema sõnul tulid reedel, kui talgutööd algasid, mõned kohalikud küsima, kas nüüd siis lõpuks lammutatakse need koledad kuurid maha. Pühapäeval tuldi aga talgulisi juba väärtusliku vana hoone päästmise eest tunnustama.
Kolmepäevased talgud tegi teiste hulgas kaasa Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru.
“Et pagasikuur ja muuseumile koduks olev raudteelaste elamu kuuluvad mõlemad vana raudteejaama kompleksi, pole ma pagasikuuri saatuse suhtes sugugi ükskõikne,” ütles Toomas Muru. “Ja tegelikult meeldivad mulle üldse vanad majad. Tegin kunagi Jõgeva vanadest hoonetest fotonäitusegi. Ka talgute ajal olen pilte teinud, sest mahavõetud värvikihtide alt tuli välja vana puidu põnev faktuur.
Mul on ka nostalgiline side pagasikuuriga. Mu ema töötas raudteel ja lapsena käisin tihti temaga kaasas. Mäletan, kuidas siin pakke vastu võeti, aga ka seda, kuidas vahel ise Leningradis elavalt tädilt tulnud paki järel käisime. Sealt võis alati leida apelsine.”
Toomas Muru avaldas lootust, et kõik Jõgeva raudteejaama vanad hooned kunagi korda saavad, ning heameelt, et need ikka veel alles on.
Talgutel lõi kaasa ka abilinnapea Ants Prii.
“Olen ise päris palju ehitanud, nii et uusi teadmisi ma siin väga palju ei kogunud, ent tahtsin kaasa aidata sellele, et linna üks vanemaid hooneid korda saaks. Mul endal on ju ka Jaama tänaval üks vana puitmaja kordategemist ootamas,” ütles Ants Prii.
Jätkub augustis
Talgutööle tuldi ka kaugemalt. Madli Pärli käis näiteks kohal Vaiatust.
“Õppisin kunagi Vana-Vigala põhikoolis, kus oli võimalik omandada kohaliku ametikooli baasil ehituspuusepa paberid,” ütles ta. “Mulle pole kudumine-heegeldamine kunagi sobinud, aga puutööd teen hea meelega. Siin oli hea kunagi õpitud oskusi värskendada.”
OÜ Säästvad Ehituslahendused restauraator Teet Tooming tõdes, et talgulised olid väga asjalikud, aga neid oleks võinud rohkem olla.
“Oleks kõik need, kes end kirja panid, ka kohale tulnud, oleks pilt natuke rõõmsam olnud,” tõdes Teet Tooming.
Temalgi on Jõgeva jaama pagasikuuriga seoses mõningaid mälestusi, sest pärit on ta Laiuselt ja gümnaasiumi lõpetanud Jõgeval.
“Pagasikuuri nurga taga sai mõnikord suitsu tehtud,” tunnistas Teet Tooming muiates.
Töökäte vähesuse tõttu tuli talgulistel järgida Joosep Tootsi elutervet eeskuju ning teha terve “rehkenduse” asemel pool, st piirduda ainult osa kavandatud tööde ärategemisega. Augustis on aga plaanis jätkata. Lisaks vana värvikihi eemaldamisele ja värvimistöödele on siis plaanis korda teha pagasikuuri paekivist sokkel.
“Loodetavasti leiab hoone edaspidi ka kasutust. Ja kui kõik plaanitu täide läheb, saab järgmistel aastatel ka pagasikuuri kõrval seisvale pritsikuurile uus elu sisse puhutud,” ütles Elo Lutsepp ja avaldas lootust, et kohalik rahvas tulevikus jaama vanade hoonete kordategemisele innukamalt kaasa aitab.
Vanade puitfassaadide teemaline infopäev ja koolitus said teoks kultuuriministeeriumi rahastatud projekti “Üle-eestilised restaureerimise koolitused” raames. Ettevõtmist toetasid ka OÜ Säästvad Ehituslahendused, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus, Jõgeva linn, AS Valmeco, OÜ Juta ja Kaido ning Ants Prii. Just seda laadi koolituste korraldamise eest pälvis Eesi Vabaõhumuuseum möödunud aastal Euroopa kultuuripärandi ehk Europa Nostra auhinna. Auhinda käis Oslos toimunud tseremoonial vastu võtmas vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse Jõgevalt pärit juhataja Elo Lutsepp.
RIINA MÄGI
