Kui see pole kliimamuutus

Nii kuiva kevadet alates aprillist kuni tänaseni annab mäletada. Pikaajaliste vaatlusandmete põhjal kimbutas taoline kuivus Eestis viimati 1969. aastal ja enne seda veel 1933. aastal. Klimatoloogid manitsesid ammu, et talved jäävad lumevaesemaks ja suved muutuvad kuumaks ning sademetevaeseks.
Tänavune kuivus on palju pahandust teinud. Rohi on kõrbenud ja loodus kollane. Kui nii edasi ja juuli-august paremad pole, on nälg majas. Põldudel ja aedades saak hävineb. Ka kastmiseks vajalikku vett jääb väheseks. Ometi vajavad taimed kasvamiseks niiskust. Pole kaugel seegi aeg, kui kaevud jäävad kuivaks ja hakkame poodidest pudelitega vett ostma. Tulevikus muutuvat puhta vee puudus üleüldiseks.
Tänavu pidavat salapärane fenomen El Niño tegema tagasituleku ja hävingut külvama. Näitama oma tõelist nägu. Sellise prognoosi andsid aasta algul klimatoloogid. See ähvardavat kogu maailma enneolematu kuumuse ja looduskatastroofidega. Eestiski pidavat suvi tulema keskmisest kuumem ja kuivem. Kodused ilmatargad ennustavad samuti enneolematut kuumalainet juuli lõppu, purunevat isegi aegade soojarekordid.
See ongi kliimamuutus. Juba esinevadki meie laiuskraadidel suviti trombid, vesipüksid ja tugevad äikesed. Metsad on kuivad ja paljudes kohtades lõõmavad metsatulekahjud. Päästeamet on välja kuulutanud IV ehk kõige kõrgema taseme. Mehed müttavad ja võitlevad leekidega. Ressurss, mis peaks iga hetk olema valmis õnnetuste korral, on likvideerimas suuri metsatulekahjusid.
Aga püüdkem olla siiski optimistid. Küll see päästev vihmgi tuleb.
Head jaanipäeva!