Tänapäeval on maailmas sadu ja tuhandeid artikleid, raamatuid, ettekandeid nüüdisaegsest organisatsiooni juhtimisest. Ettevõtlusmaastiku on erinevaid juhtimismudeleid proovitud ajast aega. Vähem on olnud muutumises avalik sektor nii laiemalt maailmas kui ka meil Eestis. Ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse juhtimist ei saa täielikult samastada, sest ülesanded on erinevad. Samas on avalikul sektoril mõndagi mujalt õppida.
Juht peab tagama organisatsiooni igapäevase töö
Seda lugu ajendas mind kirjutama Jõgeva linnas Reformierakonna ja Keskerakonna moodustatud võimuliidu plaan suurendada linnavalitsuse meeskonda ühe abilinnapea koha võrra. Ma pean seda linna rahalist seisu, omavalitsusele lasuvaid ülesandeid ning organisatsiooni suurust arvestades täiesti ebavajalikuks. Sellel puudub nii sisuline vajadus kui minu hinnangul ka praktiline võimalus.
Omavalitsuse juhtimises on Eestis kolm olulist tahku. Esiteks on omavalitsuse juht linna või valla tippametnik, kes oma otsustest peab lähtuma mitte ainult oma isiklikust nägemusest, vaid teatavatest poliitilistest kokkulepetest. Teiseks, ta on organisatsiooni (linna- või vallavalitsuse) juht, kes peab tagama organisatsiooni igapäevase tõrgeteta töö, ning kolmandaks, ta peab omama laialdast maailmapilti, valdama keeli ning omama diplomaadi oskusi, et olla paikkonnale esmaseks mootoriks ideede toomisel ja käivitamisel.
Vaadates praktilisest vaatepunktist ja analüüsides veidike nelja aasta jooksul Jõgeva linnavalitsuses kui organisatsioonis esinenud probleeme, peab tõdema, et ülesannete täitmisel või mittetäitmisel mängis eelneval perioodil rolli peamiselt linna finantssituatsioon, mitte ametike hulk. Majanduslanguse tingimustes said nii mitmedki plaanitavad ettevõtmised tagasilöögi. 2010. aastal oli linna eelarve võrreldes 2009. aastaga kogumahult 30 protsenti väiksem. Numbrite keeles tähendas see tulubaasi vähenemist ligi poole miljoni euro võrra. Käesolevaks aastaks oleme jõudnud veidi paremale positsioonile, kuid 2009. aasta tasemele ei ole jõudnud oma tuludega sel aastal ega jõua ka järgmisel aastal. Kui hinnata, kas üks või teine asi jäi linnas tegemata sellepärast, et oli kesine juhtimine või rahanappus, siis võib seda vaadata mõlemast vaatenurgast.
Juhtkonna suurendamine ei taga linna paremat toimimist
Ühes olen ma veendunud — tippjuhtkonna suurendamine ei taga organisatsiooni paremat toimimist. Vaatame korra veel ettevõtluse poole. Viimasel kümnendil on nii Eestis kui kogu maailmas organisatsioonides tõsiselt spetsialiseerumisele keskendutud. Sealjuures on vähendatud juhtimise kulusid ning püütud leida täiendavaid vahendeid valdkonna spetsialistide motiveerimiseks ja keskendutud just läbi paremate spetsialistide kaasamise organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Tippjuhtkonda on kaasatud vaid väga laialdaste teadmiste, oskuste, pädevuste ning uute ideedega inimesi, kelle konkreetseks ülesandeks on kas välja töötada kaasaegne organisatsiooni strateegia või vastutavad konkreetselt ühe või teise ettevõte uue suuna juhtimise eest.
Olemasolevate eesmärkide täitmiseks ollakse keskendunud konkreetsemalt iga spetsialisti potentsiaali kasutamisele võimalikult suurel määral. See eeldab selgelt ja kõigile arusaadavat organisatsiooni arengudokumenti, ühiselt kokku lepitud väärtusi, kohustusi ja õigusi. Igale töötajale leitakse temale sobib vastutusaste ning jäetakse vabadust ka otsustada. Juhid ei võta ammu enam enda kõrvale sarnaste teadmiste ja oskustega juhte, vaid tegelevad igapäevaselt oma juhioskuste arendamisega, oma meeskonna komplekteerimise ja motiveerimisega spetsialistide tasemel.
Iga tippametniku kohta viis töötajat
Jõgeva linnavalituses on käesoleval hetkel koos linnavolikogu kantseleiga teenistuskohti 33,5, neist täidetud 31,5. Osakonnajuhatajaid on kokku neli, lisaks linnapea ja abilinnapea. See teeb kokku kuus tippametnikku. Organisatsiooni suurust silmas pidades on meil iga tippametniku kohta umbes viis töötajat. Seda on juba täna selgelt liiga palju. Sarnast mudelit leiab teisteski omavalitsustest, kuid kindlasti mitte enamikes meie ettevõtetes. Uue võimuliidu plaanitav samm on selgelt ressursside raiskamine. Kui tahta linnavalitsuse juhtimiskulusid suurendada, siis oleks seda mõistlik teha ainult ametnike koolituskulude arvelt erialaste pädevuste ja teeninduskultuuri tõstmiseks.
Mis puutub veel linna ressursside kasutamisse, siis ühe tippametniku lisandumise palgafond praegu kehtestatud palgaastme kohaselt saab aastas olema ca 25 000 eurot, juhul, kui valitavate ametikohtade palgad jääksid 2013. aasta tasemele (kuigi juba praeguseks on teada, et uut linnapead ja abilinnapeasid ootab senisest suurem töötasu). See moodustab linnaraamatukogu personalikuludest 33 protsenti, ca 27 protsenti kultuurikeskuse personalikuludest, see on ca 14 000 eurot rohkem kui on kavandatud toetus seltsitegevusele linnas kokku. See moodustab 63 protsenti kunstikooli personalikuludest. 25 000 eurot on rohkem kui pool linna sotsiaalmajale antavast tegevusteotusest, see on 3000 euro võrra suurem summa, kui linn eraldas noorsootöö valdkonnale vahendeid 2013. aastal. See on rohkem kui pool kultuurimaja kavandatud mänguväljaku projekti maksumusest, ligi 80 protsenti Betti Alveri muuseumi toetuse suurusest, poole suurem summa, kui sai kasutatud ekstreemspordiväljaku renoveerimiseks jne.
Kuidas eelarve tasakaalu saab, pole teada
2014. aasta eelarveprojekt, mis oli enne valimisi arutlusel minu juhitud linnavalitsusel, oli kõigi erinevate soovidega kokku miinus 220 000 eurot. Kuidas see uue linnavalitsuse juhtimisel tasakaalu saab, ei oska mina hetkel öelda, sest lisaks juhtimiskulude suurendamisele on uus koalitsioonilepe vägagi rahamahukas.
Ma soovin uuele koalitsioonile jõudu ja jaksu ja loodan, et uus struktuur paneb linnavalitsuse meeskonna silma särama ja ühes rütmis hingama ning Jõgeva elu saab paremaks. IRL valija meile selliseks kulukaks teeks mandaati ei andnud, seetõttu jääb meil sel perioodil üle uuele koalitsioonile Jõgeva huvides volikogu opositsioonist pöialt hoida ja loota, et Jõgeva linn pankrotti ei lähe või mõni hea ja pikaaegne ettevõtmine linnas soiku ei jää.
i
MIHKEL KÜBAR, endine Jõgeva linnapea
