OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67 protsenti, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93 protsenti ja USA-s 89 protsenti.
Eksport vajab enamasti ka importi. Võib ju mõne eksportkauba väärtusest suurema osa moodustada hoopis selle tootmiseks vajalik imporditud toore või sisseveetavad komponendid. Toode valmib nn väärtusahelas etappide kaupa. Kui kaup toodetakse kodumaisest toorainest (näiteks Eesti puhul puidust), siis on võimalik ka toote koguväärtus luua koduriigis ehk saab öelda, et 100 protsenti kauba lisandväärtusest luuakse siin. Maavarade poolest rikastes riikides võib kogu kauba väärtus olla loodudki selles riigis, nagu saab 2009. aasta näitaja põhjal väita Venemaa ja USA puhul. Samal ajal sunnib Eesti, Soome ja Hiina näitaja tõdema nende riikide ekspordi suurt sõltuvust impordist. Näiteks Eestis “toodetavate” tuulegeneraatorite valmistamiseks vajalikud komponendid enamasti imporditakse.
Eestis moodustas kodumaine lisandväärtus 2009. aastal 67 protsenti koguekspordist, mis näitab küllalt suurt välismaist panust. Tegevusalade kaupa oli see osatähtsus erinev (54–86 protsenti). Eestis panustati eksporti enim just teenindusega seotud tegevusaladel (finantsvahendus, haridus, tervishoid), kus lisandväärtuse osatähtsus ekspordis on üle 80 protsendi. Samal ajal aga on kodumaise lisandväärtuse osa väikseim metalli- ja metalltoodete (54 protsenti) ning elektri- ja optikaseadmete tootmises (56 protsenti).
Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis “Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus”.
i
RIINA KERNER, statistikaameti vanemanalüütik
