Hea on midagi oodata. Ootusärevuses laabub nii mõnigi ettevõtmine, mis muidu väsitab, tüütuna tundub või kevadekiiruses ununema kipub. Meie rõõmus 7b ja 8b klassi seltskond ootab juba kolmandat aastat igal kevadel koolilõpuekskursiooni. Reisi planeerimisel ei teki küsimustki, kellega koos seekord minna – ikka just sama seltskonnaga.
Otsustasime sel kevadel Tallinna kasuks, sest Lõuna- ja Kirde-Eestis on meil juba käidud. 20. mail vuraski OÜ Flakker Reisid buss Tallinna poole. Päev oli päikseline ja aeg eriti sobiv seetõttu, et 8. klassi ootas kümne päeva pärast ajaloo üleminekueksam ja mälule värskendust ning uusi muljeid oli seetõttu eriti vaja. Õuesõppe näol vajasid koolielust puhkust kõik, ka õpetajad.
Kadrioru Kunstimuuseum pakkus avastamisrõõmu
Amandus Adamsoni skulptuuri Russalka juures hingasime mereõhku, heitsime pilgu Tallinna lahele ja süüvisime monumendi tähenduslikkusse. Siirdusime Kadrioru Kunstimuuseumi, kus oma suure rühma kaheks jaotasime ja õppetööga alustasime.
Omandatud ajaloo- ja kunstiteadmised kulusid nüüd marjaks ära. Võlusid Peeter I idee järgi barokkstiilis ehitatud lossikompleks, suursugused laemaalingud ja eri seisustele ehitatud hoonekorrused. Tõdesime taaskord, et Vene keiser Peeter I nägi Tallinnas “akent Euroopasse”, sest see asub mere ääres.
Imetlesime lossi peasaali laemaali, mis valmis Peeter I tütre Jelizaveta Petrovna külaskäiguks 1746. aastal ning kuulasime legende jahijumalanna Dianast ja jahimees Akteonist ning Põhjasõjast, millal Rootsi kuninga Karl XII reetsid tema liitlased. Nii sai Venemaa oma valdustesse Karjala, Ingerimaa, Eesti ja Läti alad. Ennastunustav oli jalutada lossi ümber ja pargis. Saime teada, et prantsuse stiilis aedade peamised tunnused on sümmeetrilisus ning geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Presidendilossi ees sai imetletud vahisõdureid, kes auga oma kohust täitsid, nii et neid kuidagi mõjutada oli võimatu.
Viis enim meeldinud taiest
Johannes Mikkeli muuseumis veendusime, et tema kunstikogu on tänaseni väärtuslikem Eesti Kunstimuuseumile kingitud erakollektsioon. Pidime leidma viis kõige enam meeldinud taiest ja sellest siis bussis teistele jutustama. Enim meeldisid Rembrandt’i maalid, Rooma linna vaated, huvitava terviku moodustav portselanikollektsioon.
Et Jõgeva lapsed Tallinna väga hästi ei tunne, siis pakkus vanalinna avastamine palju rõõmu. Tähelepanu äratasid tornid Kiek in de Kök, Suur Rannavärav ja Paks Margareeta, Neitsitorn, Toomkirik, Vene õigeusu, Niguliste ja Oleviste kirik, Meistrite Hoov, Raeapteek ja Raekoda, Taani kuninga aed, Toompea loss, Viru väravad. Kuulsime palju legende, et kõik ikka hästi meelde jääks. Kujunesid välja meelispaigad.
Loomaaias leiti uusi lemmikuid
Õpilaste sõnutsi armastavad nad Tallinnas olles ikka loomaaiast läbi lipsata. Grupiviisilised jalutuskäigud ja vestlused loomade puuride juures panid meiegi ettevõtmisele punkti. Ehkki küll laste kinnitusel kõiki loomi kohal ei olnud, oli nii armas neid oodata ja välja meelitada. Enamik leidis endale siiski ka uusi lemmikuid.
Kindlasti täitis ekskursioon oma eesmärgi, sest pakkus koolielule vaheldust, avardas silmaringi ning lähendas meid üksteisele. Väga meeldiv oli kuulda nii Kadrioru Lossi giidide kui ka meile juba tuttava reisifirma giidi Inga tunnustavaid sõnu meie õpilaste hea käitumise ja heade ajalooteadmiste kohta. Õpilastel on nüüd hea minna suvepuhkusele, sest on, millele mõelda. Ja mis kõige tähtsam: 8b ajalooeksam õnnestus ning 7b võib minna julgelt vahva meeskonnana võistlema laagrisse „Kaitse end ja aita teist“. Õpetajatena teame, et selles eas lapsed armastavad uut ja põnevat, aga seiklushimu tegelik põhjus on arenemisvajadus.
ITA SILDNIK
HELGE MARIPUU
