Neljapäeval avaldati kauaoodatud uuring, mis käsitleb, kui palju Eesti elanikud alkoholi tarbisid. Numbrid on suured. Täiskasvanud elaniku kohta tarbiti keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi, mis on 0,7 protsenti enam kui aastal 2016.
10,3 liitrist moodustasid kanged alkohoolsed joogid 3,6 liitrit, sealhulgas viin 2,2 liitrit. Õlle osakaaluks jäi 4,3 liitrit. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi ettekandes välja, et kui keskmise netopalga eest saab Eestist 365 liitrit õlut, siis Lätist 770 liitrit.
Nüüd tõdevad ametnikud, et riigi otsus aktsiisi tõsta, et tarbimist vähendada, on rappa jooksnud. Samal ajal kui ilmselt iga teine eestlane selle juba välja nuputas, tabas teadmine ametnikke alles nüüd. Olukord on kontrolli alt väljunud, kuid tagasipööret ei saa enam teha, sest kahju on tehtud. Mismoodi riik tehtud kaost parandama hakkab, ei tea ilmselt veel keegi. Nii nagu kinnitasid Vooremaa tänavaküsitluses osalenud vastajad: maagilist retsepti on raske välja mõelda.
Samal ajal kui eestlasi manitsetakse poole vähem jooma, selgub, et hea kui selle peale hoopis poole rohkem ei jooda. Jaanipäev on ukse ees, mis tähendab lõpmatuid autokolonne piiri äärde, tohutuid alkoholikaste ning loetamatu hulk pudeleid. Kampaaniad lähevad vettvedama ja ametnikel ei jää üle muud, kui käsi laiutada.
Jätaks aga netopalga maha joomata ning panustaks selle asemel hoopis tervisesse? Võib-olla oleks vähemalt jaanipäevajärgsel päeval veidi parem olla.
