2008. aasta 11. novembril kirjutas Vooremaa “Milleks Jõgevale raudteejaama ooteruum, kui sinna sisse ei lasta?”
Väljas teevad pakasepoisid liiga. “Kas või veerand tunnikski, enne rongi saabumist,” palusid jõgevalased. Andsin palved üle Edelaraudtee juhtidele ja jäin vastust ootama.
Tänavu 16. märtsil kirjutas Vooremaa, et Edelaraudtee ja maavalitsus otsivad uusi väljundeid. Hurraa! Asi edeneb! Kui ei tegele,
siis ei edene. Edelaraudtee on valmis tugevdama koostööd Jõgeva maavalitsusega, mille raames võib teoks saada üle-eestiliste sündmuste (kas ka mitte Jõgevale rajatava jäähalli) reklaamimine raudteefirma kaasabil ja mõnede endiste rongipeatuste taastamine. Kohe pääseb külma ja vihma eest varju. Asi edeneb!
Uurin südame põksudes asja edasi ja saan tänavu 15. aprillil hirmutava vastuse. Nimelt on EVR Infra teinud ettepaneku Edelaraudteele reisijate ooteruumi kasutustasu kohta. Minu ettepanek on paigaldada kassaaparaat ooteruumi pääsemiseks nagu avalikus WCs, kuhu tuleks lasta kroon, ja uks avaneb. EVR Infra ettepanekule ei ole aga vastust Edelaraudteelt tulnud. Kas mitte sellepärast, et tänavu 12. aprillil oli tundmatu ja teadmata isiku poolt valatud ooteruumi põrandale üks-kaks liitrit värvi, mis ootab nüüd kuivamist ja siis koristamist?
Kasutustasu tähendab aga, et tuleb valvurid palgata. Saab juurde uusi töökohti. Külmetamine väljas on mäng inimeste tervisega. Mulle vaatavad perroonil inimesed otsa: “Miks sa ei tee midagi?“ Mõistan, et tervis mõjutab ju otseselt kõigi inimeste käekäiku. Teen, mida oskan ja suudan.
