Neljapäeval, 15. märtsil toimus Jõgeva kultuurikeskuses projekti “Jõgeva linna hariduse arengukava aastateks 2012-
Arutelu käigus sai kinnitust tõsiasi, et arengukava koostamise käigus ei ole kõiki sellest tulevikus sõltuvaid osapooli kaasatud ja praeguse arengukava projekti vastuvõtmine volikogu poolt võib saada edaspidi suureks probleemiks.
21. märtsil oli koos rühm inimesi, kes soovisid kodanikualgatuse korras midagi ära teha, et praegu kavandamisel olev haridusreform saaks Jõgeva linnas läbi viidud nii, et toimuks ka sisulisi muutusi.
Küsimused, millele algatusrühm palus vastata:
*Kas Te olete saanud piisavalt kaasa rääkida hariduse arengukava projekti ettevalmistamisel 2011-2012. aastal?
*Milline on Teie arust praeguse hariduse arengukava eesmärk?
*Kas arengukava lahendaks haridusprobleeme parimal sisulisel moel?
*Milliseid kiireid lahendusi ruumide osas vajavad linna kultuuri-, spordi- ja haridusasutused, et oleks tagatud nende sisuline igapäevatöö ja areng? (Ruumide seisukord, nende lisavajadus, ruumilahendused).
*Kuidas hindate Jõgeva linna finantsvõimekust ja finantsvastutust praeguses hetkeolukorras?
Soovime sisulist koostööd ja kaasamist
ANNE NURMIK, Jõgeva kunstikooli direktor
Hariduse korraldamine on Jõgeva linna üks vastutusrikkamaid valdkondi ja nõuab tarku otsuseid. Lasteaia “Karikakar” praegust olukorda silmas pidades võib väita, et enne suurte otsuste langetamist tuleb planeeritava üle erinevate inimestega rohkem arutada. Soovist algatada avalikku arutelu põhimõtteliselt üsna kohe ja soovist ise sisuliselt kaasa rääkida ning saada teada mitmetest sisulistest arvamustest, esitasime me mõningad küsimused inimestele, kelle igapäevatööd koostatud arengukava projekt ühel või teisel moel tulevikus mõjutama hakkab.
Me ei soovi kellelegi näpuga näidata, vaid soovime sisulist koostööd ja kaasamist.
MERIKE KATT, Jõgeva muusikakooli direktor
*Oleme teinud parandusettepanekud lootuses, et neid arvestatakse.
*Arengukava dokumendis kirjas olevad üldeesmärgid on suurepärased, lausa ideaalilähedased, iseasi on nende tegelik rakendumine.
*Dokument ise ei lahenda ühtegi probleemi. Vaja on inimesi, kes oleksid valmis koostööks, kes ühes suunas mõtleksid. Niikaua, kui igaüks vaatab asju ainult oma mätta otsast ja oma kasu peale mõeldes, ei muutu midagi. Minu meelest on see hariduseasi vindunud juba aastaid, aga Jõgeva linnal (pigem ametnikel) pole olnud julgust midagi ette võtta. Rasked otsused on jäetud (veeretatud) koolijuhtide kaela, just üldhariduse osas. Eks nüüd siis kõik rabelevad, et oma olemasolu õigustada. Isiklikult olen loodava riigigümnaasiumi ja põhikooli poolt. Viimasel koosolekul välja käidud kahe põhikooli mõte on aga eriti jabur. See ei muuda ju midagi! See on selge ja arusaadav kõigile, et lapsi on vähe. Seoses sellega peavadki vastavad muutused tulema.
*Üldhariduskoolide ruumilahenduste osas ei oska sõna võtta. Küll olen aga seda meelt, et teatud tegevusi saab siduda. Muusikakool pakub täna võimalust harjutamiseks mitmele noortebändile, kuigi spetsiaalset ruumi meil tegelikult pole. Nad harjutavad kitsas keldris. Aga kuhu pöördub Jõgeva linnas noor, kui tal on soov tegelda näiteks bändimuusikaga? Kultuurikeskus see ei ole, noortekeskus ka mitte, üldhariduskoolides puuduvad ka vastavad ruumid, tehnilised võimalused, juhendajad. See küsimus kerkis üles siis, kui kaks noormeest (mitte muusikakooli õpilased) seisid mul ukse taga ja ohkasid, et tahaks mängida, aga katusealune puudub. Ühelt poolt on igati loogiline, et see toimub muusikakooli juures. Muusikakool ei ole enam ammu ainult n-ö klassikalise 7- aastase muusikalise alghariduse andja. Peame vastu tulema huvirühmade soovidele-ootustele ja vastavalt sellele ka arenema. See aga omakorda nõuab vastavaid ruume koos instrumentaariumiga. Siit jõuame jälle rahani …
Mul ei ole usku lausetesse paberil. Usun inimesi ja nende konkreetseid tegusid.
Arengukava arutelul kultuurikeskuses kerkis üles küsimus, mis saab traditsioonidest. Ma ei näe paanikaks põhjust. Arvan, et traditsioonid ei kao kuhugi. Need on ikkagi seotud konkreetsete persoonide ja nende tegemistega. Ja niikaua, kuni nendega tegelevad edasi pühendunud ja asjalikud inimesed, olen kindel, et traditsioonidel on Jõgeva linnas ka edaspidi oma kindel koht. Asjad peavad lihtsalt arenema loomulikult, mitte sundkorras. Maret Oja ütles ju ka viimases linnalehes, et olgu aadressil Rohu 10 mistahes asutus, toimuvad Alo muusikapäevad ikkagi seal, selles majas, selles saalis.
*Esitan küsimuse, kas me elame oma võimekuse või oma vajaduste järgi? Selle otsustaja on aga kohalik linnavõim. Oma võimekuses peab aga igaüks ise kindel olema.
Oluline pole mitte see, kui kiiresti sa jooksed, et võistlusel esimeseks tulla, või kui palju sa ohverdad, et mingit eesmärki saavutada. Tegelikult on tähtis, et sa lõpetaksid selle, mille alustasid.
AITA SAKSING, SA Jõgeva Sport juhatuse esimees
*Eelkõige olen arutanud teemat oma tuttavate pedagoogidega ja töökollektiivis.
*Eesmärk natuke ebaselge. Mida me ikkagi pakume oma õpilastele?
*Kava tuleks tublisti täiendada, et kõik asjaosalised saaksid olulise sõnumi ja sisuline lahendus oleks tajutav. Oleks tunda, mida pakutakse õpilasele ja mis on huvitav õpetajale.
*Tänase seisuga on ruumide olukord mitmel pool üsna kehvake just vastu võtmata otsuste tõttu. Plaanitakse investeeringuid, kuid kõik on kuidagi poolik ja lõpetamata. Saan rääkida eelkõige olukorrast spordi valdkonnas ja spordikeskuse ning -rajatiste hooldamisest. Kui linnal on varad ehitiste ja rajatiste näol, tuleb ette näha ka nende varade hooldustööd.
Spordikeskuses Virtus tegutseb Jõgeva Kunstikool, kes on oma nime ja tegevustega tuntud ja heal järjel. Tänaseks on plaanitud kunstikooli paigutamine teistesse nn vabanevatesse ruumidesse seoses riigigümnaasiumi loomisega. Millistesse, mis tingimustel? Millised on need lisaväärtused, mida sellega saavutatakse? Olukord praeguses linnaraamatukogus vajab päris kindlasti lahendamist.
Näiteks Virtus ei tea, kui suure töömahu ja ruumide kasutuse kasvu toovad riigigümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid, mida plaanitakse läbi viia meie hoones.
Väikelinnas on kõikidel haridusega kokku puutuvatel inimestel edasiminekuks omad eesmärgid ja nendest tulekski lähtuda. Enne, kui midagi lammutama hakata, tuleks kõike väga põhjalikult analüüsida. Mõnikord on tõepoolest kasulik vana hoone asemel uus ehitada, aga enne, kui pole selge tasuvus, kõikvõimalikud kolimised ja muu taoline, ei tuleks seda teha. Paberil tundub kõik lihtne. Tänagi ripub õhus küsimus, kuidas spordikeskust Virtus majandada ja milliseid kulutusi teha, et mitte jälle uue ehitamise lootuses lammutama hakata.
*Loodan, et linnavalitsus annab endast parima, aga hetkel tundub finantsvõimekus olematu. Muidu ei oleks probleeme lõpetamata ja korraldamata ehitustega, hooldustöödega ja linna kehva üldpildiga. Linnakodanikud võivad küll ennastunustavalt tegutseda, organisatsioonide juhid ennastsalgavalt pingutada, aga teatud probleeme nad entusiasmiga ei lahenda. Just seetõttu, et kodanike maksejõulisus on nõrk. Seda enam tuleb targalt tegutseda ja väga-väga läbimõeldult oma pisikest rahanatukest jagada. Meil pole harjutud valede otsuste tegemise eest vastutama, sest kogu Eesti elu on poliitiliste jõudude mängumaa. Kelle käes võim, selle käes raha, ja vastupidi. Nõnda kordub see ühest valimisperioodist teiseni. Ainult. Kahjuks.
SIRJE NARITS, Jõgeva linnaraamatukogu direktor
Praegustes ruumides on Jõgeva linnaraamatukogu aastast 1996. Tänaseks ei vasta ruumid enam kaasaegse raamatukogu nõuetele. Maja on kaheksa aastat renoveerida lubatud, koostati isegi eskiisprojekt olemasoleva hoone ümberehituseks.
Endiselt olen arvamusel, et ei mina ega keegi teine väljastpoolt hariduselu ei ole pädev arvama, milline koolihoone peaks koolina jätkama ja milline mitte. Selle ettepaneku peab tegema ekspertidest koosnev töörühm, kes oskab hinnata hoonete tehnilist seisukorda. Ei tohiks lähtuda koolijuhtide parteilisest kuuluvusest ega õpetajate emotsioonidest.
*Möödunud aastal tõdesime, et ehk elame kuidagi selle aasta üle, kuigi mingit arengut paremuse poole ei ole ega tule. Tagasiminek on valusalt tuntav nii töötajate palkades, raamatute ja ajakirjade ostuks vajaliku raha nappuses kui ka maja remondi- ja korrashoiukulude osas. Ilmselt vaatan probleemile liiga isiklikust vaatevinklist, kuid mured on praeguseks kasvanud üle pea. Alles mässasime nädala kinnikülmunud veetrassiga, praegu on kohal kanalisatsiooni remontijad, sest torud jooksevad lahinal läbi ja maja haiseb nagu …. ikka.
MARE SUVISTE, Jõgeva lasteaia “Karikakar” juhataja
i
*Hariduse arengukava projekt on olnud Jõgeva linna kodulehel olemas kõikidele lugemiseks, samuti on küsitud arvamusi selle kohta. Iseasi, kui aktiivselt on ettepanekuid tehtud. Alushariduse osas on meiega koostööd teinud linna haridustöö ja arenduse peaspetsialistid.
*Riigigümnaasiumi loomine ja sellega seotud ümberkorraldused haridusvõrgus, toetudes õpilaste arvu vähenemisele.
*Kunagi ei tehta ideaalseid otsuseid, millega kõik rahul on.
*Kultuurikeskuses toimunud arutelust jäi kõlama, et huvikoole hakatakse liigutama 2013. aastal. Tuleks oodata ära fondide avanemine, teha maja korda ja siis kolida.
Selle, et lasteaia “Karikakar” ehituse algus venib, on põhjustanud mitmete halbade olukordade kuhjumine. Vanas majas oleks talve üle elamine probleemne olnud. Katuse ja vihmaveepüstakute lekked kahjustasid juba eelmisel suvel elektrisüsteemi. Juba 2010. aastast hakkasid sagenema ka veetorude lekked.
*Kesine.
JANE HELM, lasteaia “Rohutirts” õpetaja
*Eeldasin esialgse teate põhjal, et igas õppeasutuses korraldatakse vestlusring, kus töötajad saavad arvamust avaldada. Mingil seletamatul põhjusel seda siiski ei toimunud.
Üks arengukava eesmärkidest on, et kõikide haridusastmete keskmesse tuleb asetada õpilane, kellest lähtutakse õppekavade ja arengukavade koostamisel. Mida konkreetselt selleks tehakse? Kuidas on õpilased õppekava koostamisse kaasatud? Kuidas arendatakse loovust õppeasutustes? Kuidas tagada haridussüsteemi erinevates astmetes kvalifitseeritud ning motiveeritud õpetajaskond, kes on igakülgselt toeks lapse ja noore arenemisel?
Lastel on kooli minnes erinevad stardipositsioonid. Väga palju on antisotsiaalseid peresid. On ju kindlaks tehtud, et lapse enesehinnang on algklassides veel kujunemisjärgus, seega tekitab hindamine lastel madalat enesehinnangut. Kas me seda taotleme?
Miks toimub koolis ikka veel valdavalt passiivõpe? Isegi interjöör on paigutatud endiselt nii, et lapsed istuvad üksteise taga. Oleme ju koolitustel käinud ja saadud teadmised ütlevad, et see ei ole hea paigutus, et aktiviseerida laste kaasatöötamist tundides. Statistiliselt on kindlaks tehtud, et klassis eespool istuvad lapsed omandavad teadmisi 40 protsenti efektiivsemalt kui tagapool istuvad õpilased. Tuleb tagada haridussüsteemi erinevates astmetes kvalifitseeritud ning motiveeritud õpetajaskond, kes on igakülgselt toeks lapse ja noore arenemisel.
Millal hakatakse lasteaiaõpetajate tööd kooliõpetajate tööga võrdväärselt väärtustama? On ju selge, et kui alahinnatakse alushariduse tähtsust inimese elus, siis see mõjub õpetajaskonna tööle negatiivselt. On ju tõestatud, et alusharidus annab inimesele põhja ja selle kvaliteedist sõltub edasine inimese elukäik.
Soovitan läbi viia põhjaliku uuringu laste rahulolu kohta koolides. Mida tehakse konkreetselt selleks, et vältida koolistressi?
Praegused asutuste õppekavad ei lähtu lapsest. Kas ei teki siin vastuolu arengukavas püstitatud eesmärkidega?
Uues arengukavas on kirjas küll ilus jutt, aga me elame siiski dogmades. Miks ei suudeta muutusi ellu viia? Kas küsimus on juhtide arguses?
KALLE PINT, Jõgeva linavalitsuse liige, Jõgeva Veevärgi juhataja
*Omapoolset initsiatiivi ei ole üles näidanud.
*Esitatud dokumendi läbilugemisel tekkis nõutus, kuna ootasin oluliselt põhjalikumalt läbi töötatud teemade käsitlusi.
*Arutelule esitatud dokument lahendab võib-olla jooksvad küsimused, kuid ei anna midagi rohkemat. Tulevikuga seotud küsimused jäävad kõik vastusteta.
*Arengukava peab andma vastused hariduse andmisega seotud ruumide osas, mille analüüs puudub.
*Võimekust ei ole. Arengukavale tuleb lisada korralik finantsanalüüs, mis puudutab valdkonna investeeringuid kui igapäevaseid vajadusi ja ka tulusid. Ilma abiprogrammideta ja valdkonna tegevuskulude optimeerimiseta ei suuda linn midagi ära teha. Paraku tunnen, et ei olda valmis muutusteks ja analüüsi teostamiseks.
Olen valmis osalema majandusküsimuste analüüsil ja eesmärkide seadmisel. Olen veendunud, et ilma kulude optimeerimiseta ja süsteemi muutmiseta ei muutu linna hariduselus midagi.
