 |
Muinsuskaitse usaldusisik Raivo Ruus leidis Kudinal ligemale üheksa aastakümmet peidus olnud Vabadussõja-aegse vintpüssi. “Asjatundjate hinnangul on tegemist I maailmasõja aegse inglise karabiiniga. Olen kindel, et see on kuulunud Vabadussõja partisanide asendusohvitser Otto Annukile. Küllap peitis ta relva 1920. aastal, kui lõpetati Kaitseliidu tegevus ja lahingrelvade omamine keelustati. |
Huvitav kokkusattumus, et relv tuli päevavalgele just nüüd, kui tähistame Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aastat. Karabiini raud on küll roostes, kuid relval on suur ajalooline väärtus. Seda enam, et seda relva hoidis käes Vabadusristi II liigi 3. järgu kavaler,” tõdes ajaloohuviline Raivo Ruus.
Kui leitnant Julius Kuperjanov 1918. aasta lõpus Puurmani mõisas partisanisalga moodustas, oli Kudina ja selle ümbruse mehed ühed esimesed vabatahtlikult punaste vastu võitlema minejad. Koos Otto Annukiga läksid Eesti vabaduse eest võitlema Rätsep, Makkar, Väromasing, Reinberg, Suimets ja veel paljud Kudina valla noormehed. Leitnant Eduard Grosschmidti mälestusraamatust Kuperjanovi partisanide sõjaretkest “Pealuu märgi all” saab lugeda, et esimeste tulijate hulgas olid ka Peipsi rannikult ja Otepää alevikust saabunud Kaitseliidu salgad, Puhjast kohale jõudnud 20-meheline ratsarühm ning mehi Rõngust, Rannust, Elvast ja mujalt. Peagi kogunes Puurmani mõisasse mitmesajapealine kogu mehi ühes 18 ohvitseriga. Raamatus on paar pilt ka asendusohvitser Otto Annukist: ühel on naerulohkudega ja hoolikalt lahku kammitud juustega nooruk koos 13 partisanide ohvitseriga pataljoni loomispäevilt, hilisemal portreefotol on mees aga palju mornim ja rangelt tõsine.
Annuk rajas Partisani talu
“Otto Annuk oli vapper sõjamees ning ettevõtlik ja tegus ka sõjast tulles. Nagu mitmed teisedki Vabadussõja kangelased, sai ta Kudinale asundustalu koha. Ehitas siia elumaja, aida ja sauna. Talule pani ta nimeks “Partisani talu”, siin avas ta kaupluse.
Hakkaja mehena tegi ta oma maale kuivendusplaani, see valmis 1927. aastal. Maa kraavitamise, samuti lauda ehitamise joonised on mul praegugi alles.
Kolmekümnendate aastate alguses läks Annuk Kudinalt ära, vist Tartusse, ja müüs oma hooned August Tähele, kes jätkas poepidamist. Talu sai uueks nimeks “Tähe A 23” ning kannab seda nime praegugi. Elumaja ühte poolde jäi pood kuni kuuekümnendate lõpuni, siis juba kooperatiivi omana.
Otto Annuk oli väga huvitava elukäiguga mees, kuid kahjuks ei tea tema edaspidist saatust ja sedagi, kus ja kuidas tema elutee lõppes. Kui keegi seda teab, oleks hea, kui ta endast märku annab, Vooremaa toimetuse kaudu saan ma sellest teada. Vabadussõda ja ajalugu puudutav on mind alati huvitanud ja ei tahaks kogutud materjali jätta vaid enese teada,” rääkis muinsuskaitse usaldusisik Raivo Ruus.
Politsei vaatas relva üle
Vana aida põranda alt ootamatult leitud tulirelva viis Raivo Ruus politseisse. Lõuna Politseiprefektuuri initsiatiivil korraldatud kampaania illegaalsete (ilma vastava loata ) relvade legaliseerimiseks, mil sai registreerimata tulirelvi ning laskemoona ja lõhkeainet politseile karistust kartmata üle anda, oli küll juba lõppenud, kuid Ruus järgis vanasõna, et õige hõlma ei hakka keegi. Politseis vaadati ajalooline relv üle ja anti leidjale tagasi.
“Tulirelva leidja talitas õigesti, et meie poole pöördus. Oleme näinud siin igasuguseid torusid, nõnda vanu aga väga harva. Umbes viis aastat tagasi, kui alustati relvade legaliseerimise kampaaniat, toodi meile üsna mitmeid laskekõlblikke, Teise maailmasõja-aegseid tulirelvi. Eelmisel aastal anti Lõuna Politseiprefektuurile üle 39 tulirelva ja 500 padrunit. Kui leiate tulirelva, tuleb see politseis registreerida, mürskude jt lõhkekehade leiust tuleb aga teavitada häirekeskust, kes saadab kohale demineerijad,” soovitas Lõuna Politseiprefektuuri lubade talituse juhtivkonstaabel Maie Kabin.
Kultusekivi, hõberaha ja raamatuke
Kudina (Kudding) kirjalikust esmamainimisest möödus mullu 560 aastat, kuid muistse Vaigamaa asustuskohtade ajalugu on kivikalmete, ohvrikivide ja vanemast rauaajast pärit muinasleidude põhjal palju vanem. Uusi leide on tulnud välja hiljemgi, nii leidis Ruus Vaidavere metsast maasse vajunud lohu- ehk kultusekivi, põllult aga Rootsi hõberaha, millele vermitud aastaarv 1666.
Kudina ajaloo, sündmuste ja inimeste kohta ilmus üks raamatuke üle kümne aasta tagasi, nüüd on tahtmine koostada uus trükis. Ruusi sõnul on kogunenud selleks juba küllaltki palju huvitavat materjali ja tuleb tasapisi juurdegi. Vekslit raamatu ilmumise aja kohta ei taha ta veel anda, kuna nii võib selle ära sõnada, kuid mainib, et viie aasta pärast võib see ehk valmis olla. Kindlasti tuleb selles juttu ka Vabadusristi kavaleri Otto Annuki elust ja võitlusest ning tema hiljuti leitud relvast.
ARDI KIVIMETS
