Käesoleval nädalal Pariisis toimuval Euroopa Kaitse ja Julgeoleku Assamblee 55. plenaaristungil oli fookuses küberkaitse ja julgeoleku teemaline raport.
Erinevate Euroopa riikide parlamentäärid kritiseerisid teravalt Euroopa institutsioone ja neid riike, kes ei suhtu veel piisavalt tõsiselt küberkaitsesse.
Küberkaitse ei ole ammu enam mõne väikese riigi marginaalne teema. Interneti kasutamine sõjalistel eesmärkidel kujutab endast globaalset ohtu kõigile riikidele. Kui küberrünnakuid hakkavad korraldama ka terroriorganisatsioonid, siis võib juba hilja olla.
Kutsun Euroopa riike üles tihedamale küberkaitse alasele koostööle ja vastava seadusandluse välja töötamisele Euroopa õigusruumis.
Ükski riik ei ole täna nii suur ja nii tugev, et võita üksi laiaulatuslik kübersõda. Samuti eksisteerib reaalne oht finantssektorile. Näiteks raha, mis finantsmaailmas õhku haihtus, oli samuti digitaalne, mitte kullakangide või dollaripakkidena Bear Sternsi varahoidlas. Küberrünnakud võivad maailma niigi hapraks muutunud finantssektori veelgi haavatavamaks teha.
Küberrünnakuteks masside kaasamisega seonduvad riskid seisavad meil alles ees. Internetti kasutavad täna miljonid inimesed, kes seda ise sisuga täidavad. You-Tube, Wikipedia või MyFace on vaid mõned näited. Kui küberterroristid sama strateegia kasutusele võtavad, ühendades maailma häkkereid, siis ei suuda nähtavasti täna ükski riik selle efektiivselt vastu seista.
Mitmed parlamentäärid Euroopa erinevatest riikidest avaldasid kiidusõnu NATO Küberkaitsekeskusele Eestis ja kutsusid Euroopa riike üles kaunite kõnede juurest tegudeni jõudma.
iii
IMRE SOOÄÄR, Riigikogu liige, Reformierakond
