Möödunud aastal kutsusid Eesti Tööõpetajate Selts, Eesti Vabaõhumuuseumi lastemuuseum ja teised Eesti muuseumid mäletatavasti õpilasi üles kurnimänguvahendeid valmistama ja kurnivõistlusi pidama. Sel aastal ühtset teemat kindlaks ei määratud, vaid lasti igal muuseumil ise valida, missugused esemed nad koolidele valmistamiseks välja pakuvad ja missuguseid üritusi korraldavad. Palamuse muuseum otsustas kroketimänguvahendite ja kroketivõistluste kasuks.
Kroket on mõnevõrra sarnane golfiga. Selle mängimiseks on vaja puidust või muust materjalist valmistatud vasaraid ja kuule ning traadist väravaid, mis otsapidi maasse pistetakse: erinevalt golfist, kus pall auku peab sattuma, tuleb kroketis pall lüüa läbi värava.
Mängijad jagatakse kahte võistkonda. Üks võistkond võtab “kuumades” (kollased ja punased) ning teine “jahedates” (sinised, mustad) toonides kuulid ja vasarad ning mängijad hakkavad kordamööda vasaratega lüües kuule läbi väravate veeretama. Võitjaks tuleb see võistkond, kelle kuulid esimesena läbi kõigi väravate algpunkti tagasi on jõudnud. Põnevamaks teeb asja see, et peale n-ö oma asja ajamise võib vahepeal tegelda ka vastase segamisega, st vastase kuulide rajalt kõrvale juhtimisega.
Kroketikuuli läbimõõt on reeglite järgi 9,2 cm ja kaal 454 g, vasara varre pikkus 80-100 cm ja otsa diameeter umbes 9 cm. Väravate kõrgus on 30,5 cm ja sisemine laius 9,5 cm. Kroket ei vaja spetsiaalset väljakut, vaid seda võib mängida koduaias, rannas ja igal pool mujal, kus võib leida puukuulide veeretamiseks sobiva platsi. Reeglite järgi peaks väljak olema 20 m pikk ja 14 m lai. Kõige parem on mängida tasasel madalaks pöetud murul. Ent nagu 1902. aastal välja antud “Mängude raamat” kirjutab, saab kroketit mängida ka toas: sel juhul peaksid pallid ja vasarad natuke väiksemad olema ning väravatel peaksid otstes olema sileda alusega raskused, mis väravaid püsti ja paigal hoiavad.
Mänguvahendite kirjelduse ja mängureeglitega saab lähemalt tutvuda kroketi koduleheküljel www.hot.ee/kroket.
Jõudis olümpialegi
Prantsuse talupojad olevat mänginud kroketisarnast mängu juba XIII sajandil. Tänapäevane kroket on siiski pärit Iirimaalt, kust see XIX sajandi keskel Inglismaa kaudu teistessegi inglisekeelsetesse maadesse levis. Mäng saavutas eriti suure populaarsuse naiste seas, kuna oli üks esimesi spordialasid, kus naised said meestega võrdsel tasemel võistelda. 1900. aastal oli kroket isegi olümpiamängude kavas. Pärast seda hakkas kasvama tennise populaarsus ja seda paraku kroketi arvelt. Viimasel paarikümnel aastal on kroketit taas rohkem mängima hakatud: loodud on palju uusi klubisid ja peetakse igal tasemel võistlusi. Eestis pole kroket, tõsi küll, kunagi eriti tuntud olnud, ent see ei tähenda, et seda nüüd siin laiemalt juurutada ei võiks.
Nagu eelpool öeldud, kutsubki Palamuse muuseum Jõgevamaa koolide õpilasi tööõpetuse õpetajate juhendamisel kroketimängu vahendeid meisterdama, kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel harjutama ja koolisiseseid kroketivõistlusi pidama, et parim võistkond mai lõpus Palamuse muuseumis toimuvatele koolidevahelistele võistlustele saata.
Sellest, et kool kroketimängu vahendid valmistab ja kroketivõistlusel osaleda kavatseb, peaks kooli tööõpetuse õpetaja teatama Palamuse muuseumi pedagoogile Aili Kalavusele e-posti aadressil aili@palmuseum.ee või telefonil 776 0514 hiljemalt 30. aprilliks.
Oma käega
Palamuse muuseumis näeme iga päev, millise õhinaga lapsed eksponaadid kätte võtaksid ja neid tegelikus elus kasutaksid. Kuna muuseumieksponaatidega seda siiski teha ei tohi, oleme laste jaoks “leiutanud” muid atraktsioone: soojal ajal saavad nad muuseumi juures parvetada, Tootsi peenart külvata ja sauna akent puruks lasta. See toob õpilased “Kevade” tegelikkusele lähemale ja aitab neil mõista paremini XIX sajandi lõpu koolielu.
<P align=justify>Sama eesmärki aitas teenida ka möödunudaastane kurnimängu vahendite valmistamise ja võistluste pidamise aktsioon: “Kevade” poisidki mängisid ju kurni. Kuigi kroketit Paunvere koolipoisid ei mänginud, aitab selle mängu juurutaminegi muuseumi laste jaoks n-ö elavamaks muuta. Muuseumide vajadused on ju erinevad: meil siin Palamusel tuleb hoolitseda selle eest, et enamasti mürsikueas külastajatel nii toas kui väljas piisavalt tegevust oleks, sest ühest küljest on neil energiat ülearu ja teisest küljest jääb neile muuseumis kuuldu tegevuse kaudu paremini meelde.Head pealehakkamist ja meeldivat koostööd! Kohtume kevadel Palamuse muuseumis!
Sellised näevad välja tänapäevased kroketimänguvahendid.
Kroket oli üks esimesi spordialasid, kus naised said meestega võrdsel tasemel võistelda.
AILI KALAVUS,
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoog
