Sügisel möödub viis aastat majanduskriisi haripunktist Eestis. Kriisiga kadusid mitmed buumi ajal kohati liigse uljuse ja optimismiga tekkinud müüdid ja arusaamad. Näiteks oli laialt levinud arvamus, et kinnisvara ostes võib ainult võita, sest selle hind saab üksnes tõusta. Viimase viie aasta jooksul on nende asemele tekkinud aga uued müüdid, mis on liiga pessimistlikud.
Me ei ela kehvemini kui buumi ajal
Alustame Eesti majandusest. Buumiaastatega võrreldes oluliselt madalam majandus- ja ka palgakasv on tekitanud arusaama, et Eesti majanduse kasvumootor on katki ning meie elatustase ei parane. Tegelikult on inflatsiooniga korrigeeritud keskmine sissetulek täna nelja protsendi võrra kõrgem, kui oli majandusbuumi tipus.
Eesti keskmise palgaga saab täna osta rohkem kui eales varem taasiseseisvusaja jooksul. Seejuures on meie ostujõud viimase kahe aasta jooksul kümne protsendi võrra kasvanud. Loomulikult tahame kõik, et majanduse olukord paraneks ja sissetulekud kasvaksid veel kiiremini, kuid pidades silmas meie peamiste kaubapartnerite juures toimuvaid arenguid, pole see üldse halb näitaja.
Arusaam, et pangad (eriti Rootsi omad) ei soovi laenu anda, on samuti visa taanduma. Eesti on täna üks väheseid euroala riike, kus nii ettevõtete kui ka eraisikute laenuportfellid kasvavad. Lisaks on siinsed laenuintressid euroala madalamate seas. Seega paistab, et pangad laenu ikka annavad ja rahvusvahelises võrdluses koguni päris soodsa hinnaga.
Investeerimine ei ole kurjast
Liigne pessimism kajab paraku veelgi teravamalt vastu suhtumisest säästmisse ja investeerimisse. Aktsiate ja võlakirjade hinnad on tänavu sügisel saavutanud mitmetes kohtades kõigi aegade tipptasemeid. Ometi valitseb arusaam, et investeerimine on mõttetu, sest sellega võib ainult kaotada. Samuti olevat kõik pensionifondid miinuses ja nendelt teenivad vaid pangad. Tegelikult on enamik teise samba pensionifondidest täna tipptasemel ning alates kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisest on keskmist palka teeniva inimese sissemaksete väärtus kasvanud viiendiku võrra.
Allpool toodud tabel näitab iga kuu Eesti keskmist palka teeninud inimese pensioniraha tootlust kuni 50 protsenti aktsiatesse investeerivates ehk progressiivsetes pensionifondides viimase viie aasta jooksul. Just nendesse fondidesse on inimesed kogunud 70 protsenti kogu teise samba vahenditest ning just seal on viimaste aastate jooksul toimunud ka suuremad turuosa muutused. Nagu tabelist näha, on enamik nendest fondidest näidanud viimastel aastatel häid ja stabiilseid tulemusi.
* – Oktoobris 2014 ühinesid Ergo pensionifondid Nordea pensionifondidega
On ilmselt paratamatu, et erinevatel aegadel ja erinevas majanduskeskkonnas juurduvad visalt müüdid, mis kipuvad tegelikust elust kohati üsna kaugel olema. Nende omaksvõtmine on emotsionaalselt lihtne, kuid samas sageli eksitav. Oluliste otsuste tegemisel ei saa lähtuda pelgalt uskumustest, sest vajadus omada isiklikke sääste ja kindlustunnet tuleviku suhtes ei ole müüt, vaid tegelikkus. Kindlustunde loomine sõltub aga igaühe enda tegutsemisest ning oleks kahju, kui laialt levinud arusaamad neid otsuseid piiraksid.
Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Käesolev dokument ja selles esitatud teave ei ole käsitletav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Swedbanki pensionifonde valitseb Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondidokumentidega (tingimused, kuuaruanded, prospektid, aastaaruanded) aadressil www.swedbank.ee/fondid ja vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.
i
KRISTJAN TAMLA, Swedbank Investeerimisfondid AS juht
