Kreekas õpilasi ja õpetajaid innustavaid suhteid loomas

Europrojekt IRISS International Relations Inspiring Students and Staff , mis  eesti keeles rahvusvahelisi õpilasi ja õpetajaid innustavaid suhteid tähendab, lennutas  Jõgeva Gümnaasiumi õpilased Kreekasse.

Jõgeva Gümnaasium on seotud rahvusvahelise Comeniuse projektiga nüüd juba viis aastat: esimesel aastal vaatlejana, järgmistel juba aktiivse kaasalööjana. Projektis osaleb tänaseks  kakskümmend kooli erinevatest Euroopa Liidu maadest.

Iga kahe aasta tagant pannakse Comeniuse rahvusvahelises plaanis  paika omaette  tegevuskava, mis on pühendatud kindlale eesmärgile. Seekordse projekti ideeks oli kaasata võimalikult suur hulk õpilasi ja õpetajaid partnerkoolidest, et osaleda rahvusvahelistes tegevustes nii otseses suhtlemises kui ka virtuaalmaailma abil. Meie kool sai projekti raames võõrustada  külalisi Prantsusmaalt ja Hollandist, võtta vastu  õpetajaid projektis osalevatest koolidest  ning muidugi osalesid meie õpilased mitmetel rahvusvahelistel üritustel. Käidi vastukülaskäigul Prantsusmaal ja Madalmaades, Soomes astronoomia meistriklassis ja nüüd, mai alguses, Kreekas. 

Ahhetamapanev Vahemere panoraam

3. mai hommikul alustas Jõgeva Gümnaasiumi naiskond ehk projekti Eesti poolne koordineerija Urve Mölder, 10. klassi õpilased Hille Malm, Cärolyn-Angelika Liblik, Krista Kupits ja Diana Talpsepp ning siinkirjutaja Tallinna lennujaamast teekonda kaugesse Kalamariasse, kus ootamas Kalamaria II Lütseumi õpilased-õpetajad-lapsevanemad. Vahepeatus ja ümberistumine Münchenis ja pärastlõunal võttis meid  Kreekas vastu ahhetamapanev panoraam Vahemerest ja mäeküljel laiuvast linnast. Kalamaria tähendab otsetõlkes  head kohta. Tegemist on iseseisva administratiivüksusega, mis tekkis 11. sajandil ja kujutas endast algul kalurite  asundust. 20. sajandil sai see omaette linnaks, mille elanike arv on Tartuga võrreldav. Selge eraldusjoon  Kalamaria ja  Thessaloniki vahel on täna ainult kujuteldav. Kuigi mõlemad on iseseisvad linnad, on elanike arv nii suureks paisunud, et linnad on  kokku kasvanud.  Thessaloniki on suuruselt teine linn Kreekas. See on Kreeka  Makedoonia pealinn. Selle 315. aastal eKr rajatud linna nimetas Makedoonia kuningas Kassandros oma naise, Aleksander Suure õe järgi Thessalonikiks. Makedoonia kuningad on Thessalonikit alati armastanud. See linn on oma tähtsuse ja mõjuvõimu säilitanud läbi pika  ajaloo. Kuigi konverents oli tiheda ajagraafikuga, jättis see piisavalt aega tutvuda kohaliku elu ja vaatamisväärsustega.

Terava elamuse saime kreeklaste liikluskultuurist. Tundus, et valgusfoori punane tuli kehtis vaid suurematel tänavatel autodele ja linnatranspordile. Jalakäijate surmapõlgav viskumine autode vahele tihedas liikluskeerises ajas meil, liikluskuulekail eestlastel, hirmu nahka. Samuti tundus, et parkimine on lubatud igal pool ja igat moodi, alates sellest, et jalakäijate ülekäigurada oli jäetud lahti vaid meetrilaiuselt, lõpetades sellega, et buss peatus keset sõiduteed ja reisijatel tuli ise hoolitseda, kuidas kuskile alla või vahele jäämata kõnniteele jõuda. “Hullem kui Venemaal!” kuulsin konverentsil osalenuid õhkamas.

Omaette nähtus olid  kodutud koerad, keda linnas võis igal pool kohata. Nad olid pisut tokerjad, aga vaieldamatult hästi toidetud ja sõbralikult koheldud. Inimesed tõid neile pargimurule ninaesist ja vett, noored silitasid ja patsutasid neid. Koerad olid eranditult suurekasvulised, leebed ja jagasid omavahel leplikult territooriumi. Kassid, kes samuti alatoitluse all ei kannatanud, olid oma “kodu” leidnud mälestistes-varemetes.  

Konverents peeti kooli ruumes

Kalamaria II  Lütseumi õpilastel-lastevanematel tuli vastu võtta 77 noort üle Euroopa. Nad olid valmis oma kodusid võõrastele avama ja pakkusid kõigile külluslikult kreeka külalislahkust. Kool ise asub otse mere kaldal. Koolis õpib kokku 700 noorukit  progümnaasiumist  gümnaasiumiastmeni. Konverentsi töö toimuski peamiselt kooli ruumides. Õpetajad arutasid  lõppeva projekti tulemuslikkust ning panid paika uued plaanid järgmiseks kaheks aastaks.  

Selleks, et osaleda tänavusel rahvusvahelisel konverentsil, tuli osaleda soovijatel  sügisel luulekonkursil kaasa teha. Etteantud kümne sõnaga pidid noored poeedid suutma luua ingliskeelse sisuka luuletuse, mida hindasid õpilased ja õpetajad teistest osalevatest koolidest. Koolid olid jagatud gruppidesse, kus tehti  valik. Eestlaste parimaks hinnati Cärolyn-Angelika luuletus, mille esitas Kreekas ürituse avatseremoonial Hille Malm. Kolme päeva jooksul olid õpilased  hõivatud tööga rühmades: meie neiud võtsid osa draama, filmi ja tantsu töögruppidest, kus koostöös kasvas välja etendus, mis reede õhtul ette kanti. Etenduse idee oli ajakohane: multikultuursus Euroopas, tolerantsus erinevate rahvuste, usundite ja kultuuride suhtes. Noored inimesed, kes kolm päeva üksteisega tihedalt suhtlesid ja koosoldud aega igati nautisid, suutsid elavalt välja tuua mõtte Euroopa kultuuri terviklikkuse vajalikkusest. Tunda oli noorte siirust ja muret sellepärast, et suutmata mõista erinevat inimest enda kõrval, teeme üksteisele teadlikult haiget.

Viis päeva Kalamarias jäid lühikeseks, tekkinud sõprussidemed aga jäävad kestma, sest tänasel päeval on olemas nii palju erinevaid võimalusi suhtlemiseks üle terve ilma. Seesugused kohtumised näitavad ise, miks need nii olulised on: inimene õpib ja mõistab kõige paremini, olles ise asjaosaline. Tahaks väga loota, et meie õpilastel on võimalik osaleda  ka järgmises europrojektis, mille uhke nimi ETHOS ( lühend sõnadest Equality, Tolerance, Honesty, Openmindness, Solidarity) räägib ise enda eest.

i

JANA TIIDO, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja

blog comments powered by Disqus