Jõgeva kultuurikeskuses avati 5. oktoobril näitus, mis tutvustab Eesti ühe tuntuma arhitekti Alar Kotli (1904-1963) elu ja loomingut. Pärit oli ta küll Väike-Maarjast, ent seos on tal ka Jõgevamaaga: Alar Kotli isa Johan Kotli oli kunagi Laiusel kooliõpetaja.
Uhketel vineerstendidel näitus “Alar Kotli — sümbolite arhitekt” valmis möödunud aastal seoses arhitekti 110. sünniaastapäevaga. Näituse idee autoriks oli ehitusinseneri haridusega Väike-Maarja ettevõtja Kadri Kopso, idee teokssaamisele aitasid kaasa kuraator Karin Paulus, reklaami- ja kujundusfirma Velvet ning mitmed rahastajad eesotas Eesti Kultuurkapitali ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Näitust on saanud aasta jooksul uudistada nii Kotli sünnikoha Väike-Maarja kui ka paljude teiste paikade huvilised.
Näituse pealkirjas pole Kotlit asjata sümbolite arhitektiks tituleeritud: ta on projekteerinud terve rea Eesti sümbolhooneid ja –rajatisi. Neist tuntuim on Tallinnas 1960. aastal valminud laululava. 1956. aastal korraldati selle projektikonkurss. Kotli oli oma võidutöös toonud sisse uudse konstruktsioonilise lähenemise: ta pakkus välja võimaluse katta lava trosside abil kahele kaarele riputatud sadulpindse raudbetoonkoorikuga.
Algul oldi sellise lahenduse suhtes skeptilised, seepärast korraldati enne ehitama asumist parimate akustikaspetsialistide ja ehitusinseneride osalusel mitmeid teste. Ent nende tulemusel selgus, et eksimatu arhitektivaist oli juhtinud Kotli parima võimaliku lahenduseni. Laululavas on nii insenerimõtte toetatud matemaatilist uljust kui ka abstraktsuse ilu. Kui algselt projekteeriti lava 15 000 laulja jaoks, siis viimastel laulupidudel on sinna mahutatud juba kaks korda rohkem inimesi.
Lisaks laululavale on aastatel 1923-1927 Danzigi tehnikaülikoolis arhitektikutse omandanud Alar Kotli projekteerinud näiteks Eesti Vabariigi presidendi kantselei- ja eluhoone, riikliku kolledži hoone ehk praeguse Tallinna ülikooli peahoone (kaasautor Erika Nõva) ning mitu kirikut ja koolimaja. Viimastest on silmapaistvaim 1938. aastal valminud gümnaasiumihoone Rakveres. Kotli koostatud projekti järgi taastati pärast sõda Estonia teatri hoone ning ta töötas välja ka rea kortermajade ja individuaalelamute tüüpprojekte.
Näitusestende uurides saab vaataja teada sedagi, et mõned Kotli suurprojektid jäid eri põhjusil teostamata, samuti seda, et arhitektitöö kõrvalt leidis Kotli aega mööblit ja vaipu kavandada, joonistada, maalida ning puitu voolida ja nikerdada.
Näitus tipparhitekt Alar Kotlist jääb kultuurikeskuses avatuks 30. oktoobrini.
RIINA MÄGI
