Sellel kevadel ilutaimed ei idanenud sugugi, aga kõige uhkemalt sirutusid mullast kosmosed. Külvasin need hilja, juunis. Kaunid õrnpitsilised tõusmed näitasid end ruttu ja siis sai muudkui jälgimas käia, et millal õiepungad tulevad. Selleks kulus palju aega. Juhtus see alles septembri keskel, kui taimede vegetatiivne seis oli niisugune, et minust kõrgem heleroheline varjundirikas puhmas rõõmustas silma ilma õitetagi. Esimesed valged ja roosad õied puhkesidki, sellega asi piirnes. Aeg jäi seisma. Septembrilõpu jahedus ei sigitanud pungi juurde; needki, mis olid, tekitasid endale läikiva kaitsekihi nagu puittaimed, kelle pungad peavad end talvel elus hoidma.
Mulle on kosmosed, nimetasime neid ka ameerika imedeks, (ei tea, millest inspireerituna), nostalgilise tähendusega. Pärnu madalate puumajade piirkonnas viljeldi viiekümnendatel väikesi maalapikesi, kust kellelgi ei puudunud till ja kosmosed, mõlematel peened liitlehed, kuigi esimene on sarikaline, teine korvõieline taim.
Meil neid ei olnud, isa kasvatas lühikest aega vaid kartuleid. Ehitas kuurigi, kus mingil ajal siga peeti. Olev Remsu kirjeldab, kuidas tema lapsepõlves üks Supilinna korterinaaber ka rõngassaba kasvatas ja kõik oma kartulikoored sinna viisid. Selle eest sai enne jõule soodsalt ruigami liha osta. Mulle ei meenu loomakasvatuse üksikasju sugugi, aga Päevalehe ajakirjanik kirjutas hiljuti, et meil on üks ressurss kasutamata: miks mitte taastada individuaalmajade kõrvalhoonetes väikeste loomade kasvatamine, näiteks kanu pidada? Kuked kirema!
Kosmoste juurde tagasi tulles: neid on 26 liiki, pärit Ameerikast. Aianduses on kasutusel vaid kaks, harilik kosmos (cosmos bipinnatus) ja väävelkollane kosmos (cosmos sulphureus), mis mulle polegi silma hakanud ja mille kasvatamine meil nõuab suuremat hoolt. Mõlemad on pärit täpsemalt Mehhikost, seetõttu päikeselembesed. Ise tegin vigu küll, sest polnud võimalust külvata õigel ajal, märtsi alguses. Lühipäevataimena jõuavad nad siis ruttu täiskavanuks saada, et juunis juba õitseda. Parem on külvata aprilli lõpus, sest õues saavad nad hakkama, kui öökülmaoht möödas.
Märtsis eelkasvatatud taimed võivad istutamise ajaks välja venida! Seemneid eriti katma ei peagi, on valgusidanejad, kui ise küll kuhjasin neile mulda peale. Tegelikult on kosmosed isekülvavad suvelilled, pärast korralikku õitemerd võib loota uute taimede isetärkamisele.
Eks nad ole lihtsad ilutaimed, pole vaja ette kasvatada. Minu taimed kasvasid palju tihedamalt, ette on nähtud 40-sentimeetrised vahed. Eks konkurentsi tõttu see kosmiline kasv. Nende ees kasvav viinamari varjas ka valgust! Kirjade järgi pole ühegi sordi pikkus üle 120 cm!
Hiljuti leidsin ühel hommikul oma lootused tumenenult, kõhetutena ja longuspäi, juurestik kõvasti kohmetunud maas. Lahkusid parimas eas, tippu jõudmata…
i
EHA NÕMM
