Juba 2011. aastal ilmus Tiit Lääne sulest raamat “Heade mõtete tegijad”. See tõstis kilbile pööraste mõtetega inimesed, kes oma ideed ka käsku ootamata ja tasu lootmata teoks teevad. Heas mõttes külahullud. Raamatusse mahtus kaks Põltsamaa kandi meest: Sõpruse pargi rajaja Ants Paju ja Adavere kiiruisukoolkonna rajaja Väino Treiman.
Raamat meenus, kui lugesin uudist EAS-i suurtoetusest Põltsamaa Kosmopargi rajamiseks. Seegi on üks pöörastest mõtetest, mille eestvedajaks on Uue-Põltsamaa mõisahärra Raul Lättemägi oma meeskonnaga ja mis teostumise korral keerab siinse elu pea peale.
Kujutage ette sadu busse ja tuhandeid turiste voorimas Põltsamaale külastama Skandinaaviamaade ainsat aastaringselt tegutsevat kosmoseteemalist pereparki. Hästi ei kujuta? Ja ometi muudab see põhjalikult meie piirkonna turismimajandust ja sunnib ehk mõtlema ka sellele, kuidas saame omavalitsusena ja kodanikena projektile kaasa aidata.
Omavalitsuse kohus on teha Kosmopargi rajamine Põltsamaale võimalikult sujuvaks. See tähendab vajalike planeeringute kiiret menetlemist, külastuskeskkonda toetava taristu (transpordiühendused, parklakorraldus) rajamist, teede ja tänavate korrastamist jms.
Lisaks tähendab see mitmeid põhimõttelisi valikuid teiste linnaga seotud arenduste osas.
Kas linn on Põltsamaa lossile parim peremees?
Põltsamaa linn omandas lossi maadevahetuse käigus 2007. aastal. Mälu värskenduseks, enne seda kuulus kompleks majandusühistule, kes soovis sellest ühel hetkel vabaneda. Kokkulepe oli – linn saab lossi, majandusühistu aga tüki linnale kuuluvat maad Põltsamaa kesklinnas.
Linnuse omandamine oli paljuski emotsionaalne otsus. Võibolla mäletate veel arvamusi stiilis “äkki müüb majandusühistu lossi eraettevõtjale, kes paneb väravad kinni ja hakkab siin tegema kes-teab-mida?”
Muidugi, tehingul oli ka teine tahk. Oli mingi kõhutundel rajanev lootus, et linnale kuuluvana on kergem saada lossile igasuguseid remondi- ja restaureerimistoetusi.
Kümme aastat hiljem oleme sunnitud tõdema, et linnuse seisund ei ole oluliselt paranenud.
Kardan, et omavalitsus ei ole selliste asjade parim peremees. Ja kas linna asi ongi parandada lossimüüre ning ehitada välja uhket vaateplatvormi, kui samal ajal lagunevad tänavad ja lasteaiad?
Igal juhul tuleks uuesti tõsiselt kaaluda lossikompleksi müüki või siis pikaajalist soodushinnaga väljarentimist. Äkki toob see võimaliku uue ja innustunud omaniku näol uut hingamist ja lootust ka kuningalinna.
Ujula on kolmas kirss tordil
Põltsamaa koalitsioon on täitnud oma lubaduse ja alustanud juba 2014. aastal ettevalmistusi uue ujula detailplaneeringu algatamiseks. Aasta tagasi toimus kultuurikeskuses ujulateemaline konverents. Kohati tundus, et juba vuravad Põltsamaa poole kopad, et siin auk maasse kaevata.
Siis saabus vaikus. Kuulda oli, et vaidlust tekitas ujula võimalik paiknemine – kas ikka koolimaja juures on selleks parim koht.
Kosmopargi kõrval omandab Põltsamaa ujula/mini-SPA uue tähenduse. See oleks kindlasti üks kolmest vaalast (Kosmopargi ja lossikompleksi kõrval), millele rajaneks tulevane Põltsamaa turismiklaster.
Ja kui panna siia kõrvale nn kuldne ring Põltsamaa piirkonna uhketest mõisatest, Kamari järve puhkealast ja Kuningamäe kardirajast, siis hakka või ise mõtlema turistidele majutus- või toitlustusasutuse rajamise peale.
RAIVO SUNI, Põltsamaa.info
