Kindlasti on üks pilkupüüdvamaid töid igasügisene kõrvitsategu. Silma hakkab see, teadagi, nende viljade värvi ja suuruse tõttu.
i
Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul ei ole tänavune umbes 1100-tonnine kõrvitsakogus, mis Felixis purki pannakse, üldse mitte rekordiline, sest 2007. aastal valmistati ettevõttes ligi 2000 tonni kõrvitsatooteid. Ettevõtte turundusjuhi sõnul on tänavu tõsiseks väljakutseks võitlus ilmastikuga. Kõrvitsakasvatajatel peab olema leidlikkust ja nutikust, et saak vesimärjalt põllult võimalikult puhtana ja kvaliteetsena kätte saada.
Kõrvitsategu läks ettevõttes käima septembri keskpaigas ja teisipäevase seisuga oli töötlemisele minevast kõrvitsakogusest 30-40 protsenti juba purki pandud. Marek Viilol avaldas lootust, et nad saavad enne külmasid kogu plaanitud koguse kõrvitsaid ettevõttesse kohale toimetatud. Selleaastane kõrvits on ilus ja tänu vihmasele suvele tavalisest veidi raskem.
Plaanitud kõrvitsakoguse tootmisele kulub umbes 30 tööpäeva, ühe päeva jooksul valmib umbes 30-40 tonni.
Kõrvitsakasvatajad toovad saagi oma transpordiga kohale. Seejärel kõrvitsad pestakse, kooritakse, tükeldatakse ning kuubistatakse. Kõrvitsat tuuakse kohale just nii palju, kui konkreetsel päeval töödelda suudetakse. Töö käib kahes vahetuses. Alustatakse hommikul kella kuuest ja teine vahetus lõpetab töö kesköö paiku.
Ettevõtte turundusjuhi sõnul võiks kõrvitsate koorimise liin ka öösel töötada, kuid paraku ei jätku selleks tööjõudu. Nagu ikka, võetakse Felixis hooajatöödeks töötajaid juurde.
Uued tooted
i
Paralleelselt kõrvitsate töötlemisega tuleb valmistada kastmeid, villida mahla, teha sinepit ja muudki. Hooaeg algab pärast jaanipäeva kurkide sissetegemisega ja lõpeb aasta lõpus. Enamik Felixi kõrvitsatoodetest läheb Soome, natuke vähem Rootsi ning umbes 10 protsendi jääb Eesti turule. Tänavu varutakse kõrvitsat üheksalt põllupidajalt, kelle seas on jätkuvalt arvestatavaim siinsamas Jõgevamaal Tapiku kandis tegutsev Rehemäe talu. Kõrvitsaid varutakse veel Virumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa põllupidajatelt. Kasvatajaid pole juurde tulnud, eelmise aastaga võrreldes on üks isegi vähem.
Marek Viiloli sõnul on kõrvitsatoodete osas Eesti turuosa aastatega natuke suurenenud, ehkki otseseid uuringuid selle väljaselgitamiseks tehtud ei ole. Meil on kombeks koduaedades ise kõrvitsat kasvatada ja talveks sisse teha.
Et Felixi kõrvitsatooted Eestiski populaarsemaks muutuksid, tullakse sellel sügisel turule kahe täiesti uue tootega. Üks on kõrvitsa-kapsasalat, teine magusad kõrvitsakuubid mangomarinaadis.
Felixi turundusdirektori kinnitusel sobib viimatinimetatud toode suurepäraselt ka magustoiduks. “Nii ei ole tarvis osta imporditud virsiku- või aprikoosikompotti, vaid need võib asendada hoopis magusate kõrvitsakuubikutega, mida sobib lisada jäätisele, aga samas sobivad need ka lisandiks soolaste toitude juurde.”
Sobib toidulauale ka kevadel ja suvel
i
Eestlased ostavad poest kõrvitsahoidiseid ajavahemikul novembrist uue aasta alguseni. Ülejäänud ajal on kõrvitsa tarbimine meil minimaalne. Samas arvab Felixi turundusjuht, et pilkupüüdva värvi ja laheda ning meeldiva maitsega kõrvits võiks eestlase toidulauale senisest hoopis sagedamini sattuda, lisaks jõuludele ka kevad-suvisel ajal.
Soomes süüakse kõrvitsat oluliselt rohkem ja sealsed suuremad kõrvitsatarbijad on lasteaiad, koolid, haiglad, sõjaväeosad. Eestiski on mingi edasiminek kõrvitsa tarbimisel toimunud, nüüd püsivad kõrvitsahoidised aastaringselt kaupluseriiulitel. Marek Viilol ütles, et nad oleksid valmis läbi rääkima kõigi koolide, lasteaedade jt suuremate toidutarbijatega, kui neil asutustel oleks huvi kõrvitsa- või ka muid tooteid otse Felixist osta.
“Planeerimine on tootjatele üsna tänamatu töö. Kui planeerid koguse tegelikust tarbimisest suuremaks, on ladu toodet täis ja ettevõttel mure, mis sellega peale hakata. Kui aga planeerid tootmise tegelikust tarbimisest väiksemaks, jääb midagi müümata ja selle eest raha saamata. Paraku ei saa tootjad kaubanduselt ega vahendajatelt tagasisidena mingeid prognoose selle kohta, kui palju nad mingit toodet müüa plaanivad. See kehtib ka kõrvitsa kohta,” rääkis ettevõtte turundusdirektor.
Samas ei valmistata Felixis kõrvitsatooteid siiski mitte traditsiooni pärast, vaid nii nagu muu siin toodetav, peab seegi arendama ettevõtet ning looma väärtust. Kui traditsioonidest rääkida, siis võib Felixi puhul nimetada traditsiooniks pigem veinitootmist.
Marel Viiloli kinnitusel peaks oktoobri lõpuks peaks kogu planeeritud kõrvitsakogus purkides olema. Seejärel alustatakse kapsategu ning võetakse suuremalt ette sinepi tootmine. “Valmistume ju jõuludeks. Pühadelauale kuulub ju meilgi kõrvits,” ütles Felixi turundusjuht.
Kõrvitsad ja Felix
*Kõige rohkem on ettevõttes kõrvitsat purki pandud 2007. aastal – 2000 tonni
*Tänavu piirdutakse 1100 tonniga
*Enamik kõrvitsatoodetest läheb Soome ja Rootsi
*Eesti turule jääb umbes kümme protsenti
*Praeguseks on töödeldud umbes 40 protsenti kõrvitsatest
*Toore ostetakse üheksalt põllupidajalt
*Suurim varustaja on endiselt Rehemäe talu Tapikul
*Kasvatajaid on eelmise aastaga võrreldes vähemaks jäänud
*Oktoobri lõpuks peaks kõrvitsad purki saama
*Töö käib praegu kahes vahetuses
*Tänavu pakutakse ka kaht uut toodet: kõrvitsa-kapsasalatit ja magusaid kõrvitsakuupe mangomarinaadis
i
TOOMAS REINPÕLD
