Tänavu töötles AS Põltsamaa Felix umbes 1000 tonni kõrvitsat, millest 85 protsenti osteti Eesti kõrvitsakasvatajatelt, sellest omakorda kolmandik kasvas Tapiku kandi Rehemäe talu põldudel.
iii
Ülejäänud 15 protsenti vajaminevatest kõrvitsatest hangiti Poola ja Saksamaa põllumeestelt. “Sellise kogusega oleme me kindlalt Põhjamaade suurimad kõrvitsatöötlejad,” toonitas Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. “Kui alles paar aastat tagasi importisime enamiku töötlemiseks tarvilikust kõrvitsakogusest, siis tänavu saame kodumaalt kätte põhilise koguse,” nentis ta.
Tema sõnul on tänavune kõrvitsa töötlemise hooaeg juba lõppenud. “Kõrvitsate kasvatamiseks olid tingimused head ja küllap olid inimesedki hoolikamad ning nende tegevus oli efektiivsem,” oli Viilol tehtuga rahul.
Turundusjuhi sõnul on ettevõtte eesmärk saada töötlemiseks vajalik kõrvitsakogus sajaprotsendiliselt kodumaistelt kasvatajatelt. “Tegelikult pole me huvitatud ainsagi kilogrammi ostmisest väljastpoolt Eestit,” kinnitas ta, avaldades lootust, et juba järgmisel aastal ei pea nad seda tegema. .
Salat on kodusema välimusega
Marek Viiloli sõnul on kõrvitsate kasvatamine vastutusrikas töö ja sellega tegelejatel tuleb juba varakult uueks hooajaks valmistuma hakata.
Kõrvits ei ole mõistagi kapsas, mida tohib koormasse loopida, vaid need tuleb põldudel puidust konteineritesse laduda ja töötlejateni vedada. Tänavu sujus kõrvitsate töötlemine tunduvalt kiiremini kui paar aastat tagasi ja nii jõuti septembri lõpus alanud kõrvitsateoga ühele poole novembri alguseks. Kõrvitsate nagu ka muu aedvilja töötlemisel kasutati hooajatööliste abi ja need inimesed leiti enamjaolt Põltsamaa lähiümbrusest. Marek Viiloli sõnul nõuab kõrvitsate töötlemine päris palju käsitsitööd.
Turundusdirektor lausus, et ettevõttel on kokku sortimendis neliteist kõrvitsatoodet. Eestis on küll kaubanduses saadaval ühte sorti kõrvitsasalatit. Käesoleval aastal pakuvad AS Põltsamaa Felix toiduainetetöötlejad tarbijatele kõrvitsasalatit, mille kuubikud on suuremad. Meie tänavune salat mõjub kindlasti kodusemana ja meenutab nii mõnelegi meist ema või vanaema keedetut,” kinnitas Viilol.
Põhjanaabrid on kõrvitsamaiad
Mitmesuguseid kõrvitsatooteid müüakse päris suurtes kogustes ka Soome. Toitlustusasutustele mõeldud kogus saadetakse teele suuremates plekist anumates. Meie kõrvitsat süüakse Soome koolides, lasteaedades, restoranides, kohvikutes.
Lisaks saadetakse Soome jaeturule kolme erinevat kõrvitsatoodet. Marek Viiloli sõnul peitub põhjus selles, et soomlased on tunduvalt suuremad kõrvitsatoodete tarbijad kui eestlased. “Soome koolides pakutakse lastele kõrvitsasalatit lausa magustoiduks,” rääkis ta. Eestis kuulub kõrvitsasalat enamjaolt ikkagi jõuluroogade juurde, umbes 95 protsenti Eestis turustatavast kõrvitsasalatist müüakse kauplustes ära just jõulukuul.
Ühte sorti kõrvitsasalatit müüakse ka Rootsi. Seda on pakutud ka Lätti ja Leetu, ent Marek Viiloli kinnitusel puudub meie kahel Balti lõunanaabril kõrvitsasöömise traditsioon.
Kõrvitsat süüakse kaugemalgi
Ei saa siiski väita, et kõrvits lausa põhjamaine toiduaine oleks. Näiteks Poolas, Ungaris ja Austrias tehakse kõrvitsast muidki toite, mitte ainult salatit. Väga populaarne on näiteks kõrvitsaseemneõli, mida Eestis ei kasutata.
Marek Viiloli sõnul on kõrvitsa tarbimine aastate jooksul kasvanud. Nii müüdi eelmiste jõulude ajal kõrvitsat Eestis rohkem kui kunagi varem. Seetõttu polnud Põltsamaa Felixi kõrvitsasalatit poest enam kevadel ega suvel võimalik osta. “Nii suurt nõudluse kasvu me ette näha ei osanud,” tunnistas turundusjuht. Tänavu ollakse juba targemad ja Marek Viilol loodab, et seekord saab kõrvitsasalatit osta ka pärast jõulupühi. “Minu arvates sobib see suurepäraselt toidulauale ka muul ajal, suvel on kõrvitsasalat hea ka grilliroogade kõrvale,” rääkis Viilol.
Järgmiseks kõrvitsa ja ka teiste aedviljade varumise hooajaks on ettevalmistused juba alanud. Turundusjuhi kinnitusel on olemas ka müügiprognoosid aastateks 2010 ja 2011.
“Vastutustundliku ettevõttena püüame me toetada Eesti põllumajandust nii, et varume toorme kohalikelt kasvatajatelt. Samasugust käitumist ja suhtumist loodame ka tarbijatelt,” rõhutas Viilol.
iii
TOOMAS REINPÕLD
