Saingi täna kõrvetada. Mitte ülekantud tähenduses, nagu vahel on käibes. Et kui kelleltki kuidagi petta saad, kui keegi oma lubadusi ei pea ja tema suhtes usalduse kaotad, siis öeldakse ju, et said kõrvetada.
Nüüd, kui igasugused viljad valmivad, on ka nõgesed väga pikaks sirgunud ja hakkavad siin-seal silma. Ei saa põõsast marjagi võtta, laiutavate lehtedega nõgesed ei luba. Teedki instinktiivse liigutuse – kisud välja. Ei malda kindaidki otsima minna, et nii relvastatult julgemalt töötada, nüüd on vaja pisut ettevaatlikkust… Ja ikka päris jõuliselt pead tegutsema, siis tuleb kohe õige mitu mahlaka varrega võsu üles, kõik seotud sama traatja kollase risoomipuntraga. Raputad mulla küljest ära, jätad päikese kätte kuivama, lootes, et eluvaim läheb välja… Risoom moodustab suuri kogumikke, kloone! Risoomid on pindmised, aga välja tõmmates võib ikka jupikesi mulda jääda! Eks seetõttu võigi nad muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel, olen näinud suuri metsalagendikke, kus vohab üleni nõgesemeri!
Kõrvenõges kasvab rammusal, lämmastikurikkal mullal, seetõttu kohtab teda huumusrikastes metsades; isegi mererannal võib kasvada, kui seal on toitainerikkad adrulasud… Oma päevituslina sinna lähedale laiali ei tahaks sättida! Pärit paistab olema Euraasiast, aga tulnukana on jõudnud Ameerikasse ja Austraaliassegi!
Nõgese varred on kaetud liht- või kõrvekarvadega, nii on see alamliigil, mis kasvab peamiselt lodumetsades, tema lehed ei kõrvetagi! Aga tavalisemal alamliigil kõrvetavad ka lehed! Eks nõgese kohtagi käi tõde, et pole halba heata. Õigemini, head ongi rohkem! Ta on söödataimena tuntud üle 200 aasta, sisaldab palju mineraalaineid ja vitamiine, mida ei jõua üles lugedagi, kevadel võiks teda esimese rohelisena kasutada ka inimene. Lehmadel tõstab nõges piimaandi, kanadel munemist, kui anda talvel kuivatatud nõgeselehti. Aga karjamaal ei pidavat loomad tavaliselt nõgest sööma, vahel ei meeldi ju tervislik toit inimeselegi! Rohkem sobib heina, heinajahu ja silona. See-eest paljud liblikaröövikud on nõgeselehe fännid! Lehtedel on palju raviomadusi: tugevdab ainevahetust, peatab verejooksu, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist, alandab suhkrutaset! Reuma puhul võiks nõgesevanne teha, vihelda vihtadega!
Teda on nimetatud maagiliseks ja müstiliseks, peetud koguni kõige väärtuslikumaks söödavaks taimeks, ka viirpuu, võilill, kuuseokkad pakuvad konkurentsi. Kui otsida, võib leida palju toiduretsepte, kus nõges on üks komponent!
Aialehes tuntakse muret, et aiaärides pole nõgeseseemet, on koguni õpetus, kuidas ladvapistikutest kõrvenõgest oma aias kasvama panna. Puhmikut tuleks teadlikult kärpida, sest kuni
Rääkimata sellest, et leotis on nii taimekaitsevahend kui väetis korraga!
Armastatud muinasjutus pidi õde kuduma oma vendadele nõgesekiust särgid, et neid nõidusest päästa. Nõgese kiust saaks pesu- ja kotiriiet, võrku, aga kiudu on võrreldes teiste kiutaimedega vähe. Seetõttu pole loota, et Eestis uus kergetööstusharu, nõgesekanga tootmine, käiku läheks! Väiksem vend, raudnõges, on aga üheaastane ja kogu täiega vaid puhast tõugu umbrohi!
i
EHA NÕMM
