Suure hulga Jõgeva elanike koduks on okupatsiooni viimastel aastakümnetel valminud kortermajad. Iseseisvuse taastamise järel, kui Eestis hakkas taas juurduma omanikutunne, mis on kõigi edukate ühiskondade alustalaks, leidsid omandireformi käigus omanikud ka seni tasuta jagatud korterid.
Eestlane on oma kodu ikka korras hoidnud. Jõgeva linnas ringi liikudes võib aga näha huvitavat pilti. Leidub mitmekordseid maju, mille välisilmest on kohe näha: sellel hoonel on peremees. Ja on teisi maju, mille korteritel on küll omanikud, kuid majad ei kuuluks nagu kellelegi. Usun, et nõustute: kortermajade korrashoiul peavad kaasa lööma kõik, kes nendes majades elavad. Parimaks ühistegevuse vormiks on siin korteriühistu.
Kõik peaksid kaasa lööma
Oleme kõik linnakodanikud. Linna sooviks on, et kõik eraomanikud oma majade ja majaümbruse eest hoolitseksid. Siis on linnapilt kaunis, rõõmuks meile endile ja ka külalistele kena vaadata.
Korteriühistutega seotud tegevusi on linn oma eelarvest toetanud alates 2006. aastast ja see summa on kokku üle poole miljoni krooni. On rõõm, et seda raha on aasta aastalt rohkem kasutama hakatud. 2010. aasta eelarves oli korteriomanike ühistegevuse toetamiseks ette nähtud 110 000 krooni. Linna abiga on projekteeritud ja korda tehtud majaesiseid parkimisplatse ning korraldatud koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga teabepäevi. Kahjuks ei ole kasutatud toetust laste mänguväljakute rajamiseks.
Jõgeva linn on viimasel aastakümnel tublisti panustanud selle nimel, et inimestel siin parem elada oleks. Aastaks 2011 viiakse ellu vee-ja kanalisatsioonitorustike uuendamise esimene etapp, millega saavad Jõgeva linna kinnistud ühisveega varustatud 92 protsendi ja kanaliseeritud 90 protsendi ulatuses. Selleks kulub 20 miljonit krooni ja suur osa rahast tuleb Euroopa Liidust. Teise etapi taotlus on esitatud samas suurusjärgus ja rahastuse korral viiakse tööd lõpuni 2013 aastaks, sellega suureneb veega varustatus ja kanaliseeritus veel kaks-kolm protsenti. Puhas vesi ja toimiv reoveekäitlus hoiavad meie tervist ning ei koorma loodust.
Küte kallineb
Juba saabuvad postkastidesse esimesed soojaarved, numbrid nendel on aga iga aastaga suuremad. Muret teebki tsentraalse kaugkütte hind. Oleme ASiga Eraküte arutanud üleminekut kohalikule küttele ja küttefirma kaalubki tõsiselt hakkepuidule üleminekut. Et aga investeering tuleb tarbijal kinni maksta, siis on oodatav hinnalangus ainult kümme protsenti. Katlamaja kohalikule küttele üleviimine, soojatrasside energiasäästlikuks muutmine ja hoonete soojustamine tagab soojuse hinna taskukohaseks muutmise.
Valitsus on käivitanud programmi, millega soovib nõukogude ajal ehitatud kortermajad tänapäevaseks ja energiasäästlikuks muuta, kasutades selleks heitgaaside saastekvootide müügiga teenitud raha.
Eesti on tänavu sõlminud mitmete riikidega saastekvoodi müügilepinguid, kokku pea poolteise miljardi krooni eest. Augustis kinnitas valitsus, et Luksemburgile müüdava saastekvoodi eest saadav tulu (ligi 470 miljonit krooni) suunatakse korterelamuid energiasäästlikumaks muutvateks investeeringuteks. 12. novembril korraldab SA KredEx Jõgeva kultuurikeskuses korterelamute esindajatele teabepäeva, et tutvustada rohelise investeerimisskeemi “Korterelamute rekonstrueerimise toetus” tingimusi. Lisaks kõneldakse teabepäeval veel korterelamute renoveerimise laenust, Kliima- ja Energiaagentuuri toetusmeetmetest.
Hästisoojustatud ja kaasaegse küttesüsteemiga maja soojaarved võivad olla kuni poole väiksemad. Kutsun korteriühistuid üles pakutavatest võimalustest huvituma ja linnavalitsusest või otse energiasäästuks toetusi jagavast KredExist täiendavat infot küsima.
Ühine tegutsemine kasvõi talgukorras majaümbrust korrastades annab hea põhjuse naabriga suhelda. Öelge naabritele trepikojas tere ja pidage korras ka majaümbrus. Kelle kodu ulatub korteriuksest kaugemale, see on ka hea ja aktiivne oma linna elanik ning oma riigi kodanik.
i
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
