Korterelamu peaks renoveerimise järel olema tervisesõbralik nii selle elanikele kui ka majale endale. Iga hoone amortiseerub aja jooksul ja vajab remonti. Torustik ning maja kande ja konstruktsioonielementide metallosad roostetavad, elektrisüsteemi kontaktid kahjustuvad, aknad ja uksed väsivad, viimistlus hävib. Parim ja odavaim viis on remontida hoone terviklikult ning projekt peaks olema põhjalikult läbi mõeldud.
Esimesel kohal peaks olema tervisesõbraliku sisekliima tagamine. Kodus viibime kõige suurema osa oma ajast ning tervislik keskkond on väga tähtis. Nõukaaja elumajade aknad polnud kuigi tihedad, see tagas piisava, tegelikult liiga intensiivse ventilatsiooni. Sellega kaasnes suur energiakadu. Loomulik ventilatsioon toimib välis- ja siseõhu temperatuuride vahest tekitatud rõhkude erinevuse mõjul. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsem on ventilatsioon. See on talvel liiga tugev, raisates energiat, suvel aga liiga nõrk. Tervisliku õhuvahetuse saavutamise normiks loetakse, et korteri õhk vahetub täielikult iga kahe tunni järel. Loomuliku ventilatsiooni puhul ei ole kunagi teada, milline on tegelikult õhuvahetus. See ei pruugi olla piisav, põhjustades ebatervisliku keskkonna, aga ka liiga intensiivne, mis suurendab mõttetult küttekulusid. Seepärast kasutatakse tänapäeval sundventilatsiooni, millega saab tagada õige õhuvahetuse. Rusikareegel ütleb, et 33 protsenti energiast kulub ventilatsiooniõhu soojendamisele. Seetõttu on soojustagastusega sundventilatsioon väga tähtis energia säästmisel ning normide kohase õhuvahetuse tagamisel.
Teiseks eesmärgiks on küttekulude kokkuhoid. Seda aitab saavutada eespool nimetatud soojustagastusega sundventilatsioon ning majade soojustamine väljastpoolt. Majade väline soojustamine lahendab mitu probleemi korraga. Esiteks hoone konstruktsioonide metallosade korrodeerumine peatub, mis tagab majadele sisuliselt igavese püsimise. Teiseks hoiab see ära korterite välisseintele tekkida võiva hallituse. Hallitus võib olla lausa silmaga nähtav, aga võib olla ka märkamatu, kuid siiski kahjustada tervist.
Kolmandaks tooks välja selle, et ilusa välimusega korda tehtud maja kujutab endast esteetilist väärtust ja selles on meeldiv elada. See tõstab korteri müügi korral selle hinda.
Selleks, et inimesed hakkaksid energiasäästule mõtlema ja energiat kokku hoidma, on loodud süsteem, kus iga korteri tarbitavat soojust mõõdetakse eraldi. See nõuab aga spetsialistipoolset häälestamist, sest on selge, et maja otsas ja nurkadel asuvad korterid kasutavad rohkem energiat kui keskel asuvad korterid. Selline ebavõrdsus kõrvaldatakse koefitsientide kasutamisega energia tarbimisel. See on vastavaid arvutusi teha oskava spetsialisti töö.
Kui vaadata, kuidas on maju renoveeritud, siis on nii häid kui ka halbu näiteid. Kahju on inimestest, kes on soovinud oma maja paremas korras näha, kuid on teinud teadmatusest valed valikud ja tulemus on nukker. Tänapäevane energiatõhus maja kujutab endast küllaltki keerukat süsteemi, mis tuleb projekteerida ja ehitada õigesti. Korteriühistud vajavad selleks asjatundlikku nõu ja seda Kredex ka pakub. Ühistud, kes teevad oma renoveerimise Kredexi abiga, saavad vajalikku teavet ning järelevalvet, et tööd saaksid tehtud õigesti ja hästi.
On ilmnenud kurbi näiteid, kus on loodetud leida odavamaid lahendusi, aga tegelikkuses ei saavutata ei soojemat maja ega tervisesõbralikumat elukeskkonda.
Soovitan enne maja renoveerimist võimalusi põhjalikult kaaluda. Töö tulemus jääb aastakümneteks püsima ning meie rahakotti ja tervist mõjutama. Soovi korral saab minule esitada küsimusi ja jagada kogemusi aadressil aivo.majakorda@gmail.com Need on väga oodatud.
AIVO LILL, korteriühistu juhatuse liige
