Meie ühiskonnakorraldus on jõudnud arengufaasi, kus põhiseadust tõlgendatakse erinevalt, üksikindiviidid domineerivad üldsuse tahte üle, kohalik intellektuaalne kapital lahkub riigipiiride taha.
Ühiskonnakorraldus vajaks muutmist kodanikusõbralikumaks, kuid muudatustega võib kaasneda probleemide võimendamine ja nende juurdetekitamine.
Seetõttu võiks muudatuste tegemist alustada probleemide kaardistamisest ja nende pigeritta seadmisest. Detailidesse ei hakka laskuma, kuid mina teeksin seda üldsust kaasates. Kõik inimesed on kompetentsed ja tarmukad – kes orienteerub paremini ühes, kes teises valdkonnas. Osalesin hüpnotisööri (Zaitsev oli vist nimi, toimus Raplamaal) etteastel. Publiku hulgast lavale kutsutud inimesed, kes hüpnoosile allusid, olid imetlusväärselt andekad, käitusid ja esinesid laval nagu suured staarid. Nende hulgas oli neidki, kel puudus igasugune tantsukogemus, kuid publiku ees demonstreeriti filigraanseid tantsusamme ja painduvust. Esmapilgul kohmakatena paistnud inimestest said hetkega erudeeritud, tarmukad ja enesekindlad. Andekus avaldub soosivas keskkonnas.
Pole kahtlust, et Eesti ühiskonnakorraldus vajab saneerimist. Vaieldakse vaid selle üle, millest alustada (maksusüsteem, haldusreform, riigihangete läbipaistvus jne). Kuni üldsus pole seisukohtade kujundamisse kaasatud, seni vaidlused ei vaibu. Huvigrupid jäävadki „teki“ pärast jagelema. Demokraatiaks valimiste korraldamisest ei piisa. Ühisseisukohtade kujundamine peab algama alt ehk massidest, mitte ülalt ehk otsustajatest.
Suuremate erakondade nimekirjades on kümneid tuhandeid, kuid seisukohtade kujundamises räägivad kaasa vähesed. Küsitluste andmete järgi pidavat erakondades toimuvaga kursis olema alla 10 protsendi parteilastest, seisukohtade kujundamises räägib neist kaasa veelgi vähem.
Demokraatiavaegus uputab meid korruptsioonilainetesse. Korruptandid õõnestavad elukeskkonda kiiremini, kui toimub majanduskasv. Polnud saladus, et Venemaa president oli oma küllaltki tagasihoiliku palga juures üks maailma rikkamaid mehi. Nüüd saime teada, et ka Ukraina president on ülirikasja ka Islandi peaministril on varjatud varasid. Panama rahapesuahela leke tõi üht-teist päevavalgele. Nüüd on aja küsimus, mil Panama firmade omanikeringist lekivad hõimukangelaste nimed. Panama skandaalis seostatakse Eestit 880 ettevõtte, seitsme kliendi ja 80 osanikuga.
Protsessid ühiskonnas ja Panama skandaal kinnitavad, et vajame rohkem demokraatiat. Demokraatial on mitmesuguseid vorme, kuid üldsuse seisukohtadega manipuleerimisel ei tohiks selles kohta olla. Valitsusliikmetel tuleb vastutama hakata, riigikogus langetatavad otsused peavad alluma ühiskonnaliikmete enamiku kontrollile. Vähem oluline sellest, mida otsustada, pole viis, kuidas seda teha. Demokraatlikke lähenemisi ausse tõstmata pole meie kogukonnal Maarjmaal tulevikku.
EUGEN VEGES
