Sügis on käes ja jahenevate ilmade tulles saabub ka kütteperiood. Selleks, et kütmine oleks ohutu, tuleb varakult korstnad ja ahjud üle kontrollida ning vajadusel puhastada ja parandada.
Kogu küttesüsteem tuleb kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, ega lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates pragusid pole. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.
Ühepereelamu omanik vastutab oma hoone ohutuse eest ning tal on õigus korraldada kütteseadmete puhastamist oma äranägemisel, seadmata seejuures ohtu teisi. Üksikelamu või suvila korstna võib puhastada omanik ise. Seda peaks tegema vähemalt kord aastas. Ühel korral viie aasta jooksul peab aga küttesüsteeme puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.
Korterelamutes, ühiskasutatavates hoonetes, ettevõtete hoonetes jms peab kogu küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija vähemalt üks kord aastas. Hoonetes, kus küttesüsteem läbib erinevate isikute valduses olevaid ruume, ei ole võimalik tervet küttesüsteemi ühe osa kaudu täielikult puhastada. Soovitame korteriomanikel (ühistul) leppida küttesüsteemide korrastamine kokku ühele ajale, et korstnapühkijal oleks võimalik hooldada korraga kogu süsteem. Need, kelle valduses olevaid küttesüsteemi osasid ei ole puhastatud, seavad ohtu enda ja kaaselanikud.
Korrapärane seadmete puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks, sest suitsulõõridesse ladestunud pigi ja tahm võivad kergesti süttida. Samuti aitab puhastamine vähendada soojakadu ja pikendada küttekolde kasutusiga.
Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste kõige sagedasem põhjus. Jõgevamaal on käesoleval aastal toimunud 12 tuleõnnetust, mille põhjustasid valesti paigaldatud, katkised või hooldamata kütteseadmed.
Korstnapühkijate kontaktandmeid saab päästeala infotelefonilt 1524 ja internetilehel www.korsten.ee.
i
ASTRA PINTSON-KÄO, Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja
