Uus õppeaasta toob koolipinki nii äsja gümnaasiumi lõpetanuid kui ka juba töötavaid, kuid uut haridustaset taotlevaid õppureid. Eelmisel õppeaastal rakendunud tasuta kõrgharidus eeldab varasemast suuremat keskendumist õppetööle, mistõttu on palgatöö ja õpingute ühitamine senisest keerulisem.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse analüüs näitas, et bakalaureusetaseme lõpetaja teenib oma õpingute kulu tagasi pisut vähem kui viie aastaga.
Otsus vajab põhjalikku läbikaalumist
Kõrgem haridustase käib enamasti koos keskmisest kõrgemalt tasustatud töökohtadega. Otsus haridusteed jätkata, eriti täiskasvanute hulgas, vajab põhjalikku läbikaalumist, mida mõjutavad nii olemasolev töö kui rahalised ja perekondlikud kohustused. Motivatsiooni leidmiseks ei piisa ainult enesetäiendamise soovist ja lähedaste toetusest, vaid õpingute jätkamisele otsitakse põhjendust ka sellele kulutatud aja tasuvusest.
Kui võrrelda palgaandmeid erinevatel haridustasemetel, näitab statistika üsna üheselt, et iga samm kõrgemale haridustasemele toob kaasa kindlama positsiooni tööturul ja sissetuleku kasvu.
Vastavalt OECD 2013. aastal avaldatud uuringule, tõstab Eestis kõrghariduse omamine brutopalka keskmiselt 36 protsenti. Kindlasti tasub haridusse investeerimine ära. Paraku tuleb arvestada, et ülikooli kõrvalt täisajaga tööl käimine või töö kõrvalt täismahus õppimine on enamasti keeruline. Seetõttu võib õpingute tegelik periood pikemaks venida. Täiskasvanud õppijatele, kelle panusest sõltub pere heaolu, võib takistuseks saada ka töökoormuse ja sissetulekute vähenemine õpingute ajal.
Naiste palgatase jääb keskmisest madalamaks
Erialade kaupa on keskmise sissetuleku kasv haridustaseme tõustes üsna erinev. Näiteks bakalaureuse tasemelt magistri tasemele jõudmisel tõuseb keskmine brutopalk enim tervishoius (ligi 100 protsenti), tootmises (67 protsenti) ja ärinduses (63 protsenti). Väiksem on kasv isikuteeninduse, põllumajanduse ja kunstide valdkonnas. Kui jätta kõrvale doktorikraadiga töötajad, võivad kõige kõrgemat sissetulekut tööturul loota arvutiteaduste, tehnikaalade, ärinduse ja halduse alal magistrikraadi omandanud. Haridusstatistika näitab, et vaatamata naiste suuremale osakaalule kõrghariduse omandajate hulgas, koonduvad nad jätkuvalt erialadele, mis küll nõuavad kõrgharidust, kuid kus üldine palgatase on keskmise lähedal või sellest isegi madalam.
Sissetulek palgatööst on enamasti inimese peamine tulu, millest sõltub tema sotsiaalne kindlustunne, tulevane pension ja mitmesugused hüvitised ning võimekus säästa ja tarbida. Kuigi tulevane sissetulek ei peaks olema erialavalikul tähtsaim kriteerium, võiksid tüdrukud analüüsida senisest avarama pilguga ülikoolide pakutavat. Miks mitte leida oma kutsumus just tehnika- või arvutiteadustes.
Kulud teenib tasa 4,8 aastaga
Kõrghariduse rahaline tasuvus on iga inimese puhul erinev ning sõltub mitmest tegurist: õppimisega seotud kuludest, palgatasemest enne uue haridustaseme omandamist, valitud erialast ja sellega seotud tegelikust sissetuleku tõusust, õppeperioodi pikkusest ja võimalusest samal ajal osa sissetulekust säilitada. Õpingute vältel tehtavaid kulutusi ja saamata jäänud töötasu arvesse võttes kujuneb näiteks bakalaureusekraadi omandava üliõpilase 3-aastase õppeperioodi kulutuste summaks keskmiselt 35 000 eurot. Õpingutele tehtud kulud teenib ülikooli lõpetaja tagasi umbes 4,8 aastaga.
Välisriigis õppijate puhul on see näitaja kindlasti erinev, sest lisanduvad Eestiga võrreldes suuremad kulutused eluasemele, transpordile ja söögile, misõttu tuleb sageli võtta appi nii õppelaen, stipendiumid, säästud kui ka perekonna toetus.
Kõrghariduse väärtust ei peaks hindama esmajärjekorras rahas, paraku kaasnevad väljaminekud ka hariduse omandamisega. Tööturustatistika näitab selgelt, et kõrgema haridustasemega paranevad võimalused nii töökoha leidmisel kui sissetuleku osas. Oma kulude ja võimaluste läbiarvutamine aitab teha valiku õpingute jätkamise, olemasoleva eriala täiendamise või täiesti uue ameti omandamise osas kindlasti lihtsamaks.
i
Nõuanded õppima suundujale
• Enne õppimaasumist rääkige oma tööandjaga läbi, kas ja kuidas ta edasiõppimist toetab.
• Uurige välja, millised on karjäärivõimalused pärast diplomi omandamist praegusel töökohal ja sarnastel positsioonidel teiste tööandjate juures.
• Koostage detailne eelarve, kui palju kulub tegelikult raha õpingutele, sealhulgas õppematerjalidele ja õppemaksule, elamisele (eluase, söök-jook, transport), kui suur on võimalik sissetuleku langus õpinguperioodil ja millised on toetused (soodustused, stipendiumid jne).
• Kui vajate õpingute rahastamiseks lisaraha, kaaluge see otsus põhjalikult läbi – millised on võimalikud alternatiivid (õppelaen, laen sugulastelt vms), kui suured on tulevased tagasimaksed ja kas olete suuteline laenukohustuse tasuma.
• Kui otsustate õppelaenu kasuks, arvutage täpselt välja, millises mahus laenu vajate ning milline on õppelaenu tegelik kogukulu (intressid, mida tuleb jooksvalt tasuda jne).
i
LEE MARIPUU, Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
