Samaaegselt kõrgharidusreformiga peab jõustuma ka tudengite vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.
Oleme kogu aeg olnud veendunud, et kõrgharidusreformiga peavad kaasas käima nii vajaduspõhised õppetoetused kui tulemusstipendiumid. Haridusminister kinnitas, et need vahendid leitakse. Minu seisukoht on, et õppetoetuste raha ei tohi tulla õpetajate palgatõusu arvelt.
Kõrgharidusreformiga muutub haridus kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks. Nagu olen ka varem öelnud, on reformi üheks oluliseks eesmärgiks see, et ülikoolides antav haridus vastaks paremini tööturu vajadustele. Just tööturg, mitte pelgalt diplom, annab Eesti kõrgharidussüsteemile lõpliku hinnangu.
Oleme kõikide reformi huvirühmade ettepanekud ära kuulanud ja päris suures osas nendega ka arvestanud. Loomulikult ei ole aga nii, et mõni huvirühm saaks kõik oma tahtmised mõne teise huvirühma arvelt. Teeme kõrgharidusreformi kogu Eestile.
Haridusminister Jaak Aaviksoo kohtus riigikogus Reformierakonna fraktsiooni liikmetega, et arutleda kõrgharidusreformi ja sellega seonduva vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi üle. Riigikogu Reformierakonna fraktsioon on varem kohtunud kõigi osapooltega, keda reform puudutab: kõrgkoolide rektorite, eraülikoolide, tööandjate ja üliõpilaste esindajatega.
Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tuli riigikogus teisele lugemisele.
i
URMAS KLAAS, riigikogu kultuurikomisjoni esimees, Reformierakond
