Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants- ja majandushariduse seminaril “Noored. Karjäär. Majandus” arutleti noorte haridus- ning karjäärivalikute üle. Kui enamasti kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on haridustase, seda suurem on sissetulek, siis Eesti puhul ei ole kõrghariduse tasuvus nii suur, kui võiks.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika näitab, et kõrghariduse tasuvus tööturul on Eestis väiksem kui OECD riikides keskmiselt. See tähendab, et kõrghariduse omandamine tasub võrreldes kesktaseme haridusega Eesti tööturul ära vähem kui võiks. Eestis teenis kõrgharidusega inimene 2011. aastal keskmiselt 35 protsenti rohkem kui keskharidusega inimene, kuid OECD riikides on kõrgharidusega töötajate palgavõit võrreldes kesktasemega haridusega töötajatega 64 protsenti. Vahe on pea kahekordne.
Samal ajal on Eesti noored gümnaasiumilõpetajad vägagi kõrgharidusele orienteeritud. PRAXISE uuringu andmetel soovib 70 protsenti gümnaasiumilõpetajatest jätkata Eesti kõrghariduses, 7 protsenti kutsehariduses ja 11 protsenti soovib minna välismaale õppima. Kõrgharidust eelistatakse sageli isegi siis, kui valdkonna- või erialaeelistuse vallas valitseb ebaselgus.
Eesti kõrgharidusmaastik on naise nägu. Kui vaadata 30-34-aastaste kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalu rahvastikus, näeme, et vaid 28,1 protsendil meestest on kõrgharidus, samal ajal kui samas vanusegrupis naistest on kõrgharidusega 50,4 protsenti.
Samas näeme aga kõrghariduse puhul paradoksi – kuigi naised investeerivad hariduse omandamisse meestest enam aega, ei too see neile sageli hiljem tööturul meestega samaväärselt kasu. Siin on ilmselt üheks peamiseks põhjuseks see, et naised on suures ülekaalus ametialadel, mis nõuavad küll kõrgharidust – näiteks haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne –, kuid mille keskmine palgatase on küllaltki madal.
Seminaril noorte haridus- ja karjäärivalikute põhjusi ja tagajärgi analüüsinud ettekandjad leidsid, et lisaks töökoha tasuvusele on oluline, et inimene oleks motiveeritud valitud ametil töötama ning see oleks huvipakkuv ja arendav. Kuidas aga hinnata karjääri edukust? Karjäärinõustaja Mirjam Lindpere rääkis oma ettekandes, et karjääri edukuse hindamisel võiks märksõnaks olla eelkõige eneseteostus. Oluline on igas valdkonnas leida sobivaid tööviise, loomingulised peame nagunii olema. Lindpere lisas, et õpetajatel on noorte suunamisel suur roll. Me ei saa neile ainult maailma õpetada, selle info saavad nad ise kätte. Tuleb õpetada noori maailma uurima, et neil tekiks huvi ja nad saaksid ning oskaksid vaadata ja katsetada.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus korraldab majandusõpetajatele suunatud seminari juba neljandat korda, eesmärgiks õpetajate ja seeläbi õpilaste finantsteadlikkuse tõstmine ning rahandus- ja majandusalase hariduse vajalikkuse teadvustamine ühiskonnas laiemalt. Tänavu keskenduti majandusõpetajate seminaril noorte haridus- ning karjäärivalikutele.
i
LEE MARIPUU, Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
