Perearst Maie Männik tõdes, et ka tema patsientide hulgas on viimasel ajal tulnud rohkem diagnoosida kopsupõletikku. ?Haigus algab tõepoolest ülikõrge palavikuga, patsient kurdab köha, valu rinnus. Kopsupõletikku näitab ka kopsu röntgenipilt, samuti on veres põletikunäitajad,? rääkis doktor Männik. Tema sõnul on tegemist tavalise bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikuga.
Kui üks pereliige on haige, siis tavaliselt teised ei haigestu, sest bakteriaalne põletik ei levi nagu viirus.
Epideemiat pole
Kui tegemist oleks viirusliku kopsupõletikuga, siis jääks kopsuleid perearsti kinnitusel tagasihoidlikuks. Viiruslikud kopsupõletikud on vinduvad ja ebatüüpilised.
Ka rotaviiruse põhjustatud haigestumisi on küllalt vähe, vaid üksikud juhud. Maie Männiku hinnangul on üksikuid haigestumisi kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga kulgeva haigusega aastaringselt.
Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakonna vaneminspektori Antonina Järviste sõnul pole viirushaigustesse haigestumine maakonnas oluliselt suurenenud. ?Tegemist on tavalise sesoonse haigete arvu tõusuga,? märkis doktor Järviste.
Haigestunud inimene peaks kindlasti koju jääma ja teavitama juhtunust oma perearsti. Arst otsustab, kas tuleb koduvisiiidile või tuleb patsient mõne päeva pärast tema juurde. Palavikku alandavaid ravimeid ja köharohtusid saab apteegi käsimüügiletist. Kindlasti tasuks juua sooje jooke, samuti tarvitada vitamiine.
Levinumad ravimid on paratsetamool, aspiriin ja ibuprofeen. Iga tootja ravimeid tuleb võtta isesugustes annustes. Alati tuleb enne ravimi tarvitamist lugeda infolehelt, kui palju on tabletis toimeaainet ja kui pikk peaks olema intervall annustamise vahel.
Haige peaks koju jääma
?Voodireziim on kõige parem ravivahend,? märkis Männik.Tema sõnul saab puhanud organism haigusest märksa kiiremini jagu kui lihtsalt niisama vindudes ja tööl käies. Pikaajaline ravimite tarvitamine ja poolhaigena tööl käimine võib lõppeda hoopis tõsisema haigestumise ja tüsistustega.
Et praegu mitte haigeks jääda, peaks võimalikult palju pühenduma tervislikele eluviisidele. Hästi palju peaks liikuma värskes õhus, samuti laskma vähem stressi oma ellu. Kui elu on väga närviline, on inimesed haigustele väga vastuvõtlikud. Muutlikud ilmad, vihmane ja niiske ning külm ilm soodustavad viiruste levikut. Viirused hakkasid tänavu üsna aegsasti inimesi kimbutama ka seetõttu, et oli väga vihmane ja päikesevaene suvi. Inimesel oleks vaja paari puhkusenädalat, kus õhutemperatuur oleks üle 20 kraadi, siis suudaks meie organism energiavarusid täiendada. Meie kliimavöötmes kulutab inimene aga suure osa energiast kehatemperatuuri säilitamisele. Sooja suvega on organismil rohkem aega külmaks ja pimedaks talveks valmistuda.
HELVE LAASIK
