Viimastel aastatel räägitakse sellest, et üldinimlikud väärtused on justkui paigast nihkunud ja tänapäeva vanemad ei oska või ei vaevu neid oma lastele edasi andma. Väärtuskasvatus on olnud lasteasutustes läbi aegade alati väga tähtsal kohal, kuid nüüd on sellele hakatud veelgi enam tähelepanu pöörama.
Meie lasteaias peeti sügisperioodil õpetajatele koolitus “Väärtuskasvatus lasteaias”, mille viis läbi praktiseeriv psühholoog Merike Kuivits. Koolitusel oli vaatluse all 24 põhiväärtust.
Meeskonnatöö käigus tutvusime põhjalikumalt kaheksa väärtusega: rõõm, lugupidamine, ausus, tänulikkus, loovus, julgus, vastutustunne ja sallivus. Nende mõistete alla mahub aga omakorda mitmeid väärtusi. Näiteks mõeldakse hoolivuse all veel abivalmidust, lahkust, empaatiavõimet ja armastust. Koolitus jätkub jaanuaris, mille tulemusena valmivad teemamapid, toimub arutelu, tehakse kokkuvõtteid ning õppekavas valmib peatükk “Väärtuskasvatus”.
Väärtushinnanguid kujundatakse ja käitumisreeglid omandatakse igapäevaste tegevuste käigus. Lastega ühiselt arutledes koostatakse lasteaias rühmareeglid, mida järjekindlalt järgitakse ning need abistavad last ka väärtuste omandamisel. Meie lasteaias on need igas rühmas koostöös lastega kirja pandud, allkirjastatud nimega (väiksematel lastel sõrmejäljega) ja need reeglid asuvad kõigile nähtavas kohas. Kui kaaslane eksis, osutavad lapsed sageli reeglitele, kuigi sageli ei osata oma eksimust veel märgata. Väärtuste õpetamisel on väga hea ka vanasõnu kasutada. Need sisaldavad mitmeid väärtus- ja eluhoiakuid ja tarkuseteri, on õpetlikud. Näiteks kui tekib keegi haiget saab, siis on väga hea toonitada hoolivust ja tuletada meelde vanasõna: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse”.
Lasteaias on väga oluline pöörata tähelepanu moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste kujundamisele. Need omandatakse lugemispalade, eriti muinasjuttude kuulamise, lavastuste, tervituste, tänamiste ja igapäevaste tegemiste ja toimetuste kaudu. Äärmiselt oluline on mäng, lapse igapäevane tegevus, milles lapsed jäljendavad erinevaid rolle, õpivad arvestama teistega, seavad eesmärke ja jälgivad mängureeglite täitmist. Tänapäeval on tihti rühmas ka selliseid lapsi, kes ei oska asju jagada või teevad teistele haiget. Siin on väga tähtis koostöö lapsevanemate ja lasteaia vahel, kus igapäevase töö ja arenguvestluste käigus arutletakse perekonnas olulisel kohal olevate väärtuste, arusaamade ja kasvatuspõhimõtete üle.
Tore, et lapsevanemad on tänulikud nõuannete eest, mida annavad pedagoogikas pädevad inimesed. Siiski leidub mõningaid peresid, kus vanem asetab lapse kõige tähtsamale kohale, unustades oma vajadused. Sel juhul käitub laps vanema ja ka kaaslaste suhtes väga egoistlikult. Lapsevanem peaks aru saama, et lapse vajadused on küll tähtsad, kuid laps peab väärtustama ka teisi enda ümber. Lugupidamine peab olema vastastikune. Kindlasti tuleks kasuks, kui ka kodudes oleksid kehtestatud kindlad reeglid, mida tuleb järgida. Iga laps peaks saama just kodunt kaasa eluks vajalikud üldinimlikud väärtused, arusaamad ja suhtumise ümbritsevasse. Seda nimetatakse heaks lastetoaks.
Oluline on, et poleks suuri erinevusi kodu ja lasteaia kollektiivi väärtushinnangutes. Laps jälgib väga tähelepanelikult täiskasvanute käitumist ning püüab seda matkida ja jäljendada oma mängudes. Nii võtabki laps omaks hoiakud, suhtumised, käitumismudelid ning üldtunnustatud väärtused.
i
EVE JÄRVISTE, Lasteaia “Mari” vanemõpetaja
