Koostöö algab kuulamisest

Ükskõik, kui palju sellest ei räägita, siis tegelikult ei laabu koostöö kaasamiseta. Kahjuks on viimane mõiste saanud üsna sageli pelgalt formaalse tähenduse. Mingit osapoolte kuulamist tihtilugu ei toimugi, vaid kaasamise asemel saadetakse võimalikele osapooltele laiali teemat käsitlevad materjalid. Mis usaldust aga tekitab patakas pabereid?
Info jagamine on kindlasti oluline, sest kui ei teata täpsemalt, mida ja milleks tehakse, tekib paratamatult vastasseis ja protestivaim. Plaanid ja ettevõtmised on enamasti üllad ja kogukonnale kasulikud, kuid kui mingi huvigrupp on mingil põhjusel sunnitud asju kõrvalt vaatama, on häälekad vastuhääled juba eos sündinud.
Loomulikult pole kõiki ühiskonnaliikmeid kuidagi ühise vankri ette rakendada võimalik. Ikka on teisitimõtlejaid ja nn kardina tagant piidlejaid. Kuid nende hulka on kindlasti võimalik vähendada. Teadjamad soovitavad alustada koostööd suhtlemisest ja suhetest. Tuleb osata kuulata ja usaldada neid, kellega plaanitakse koostööd teha. Ei tasu loota, et infot jagades on inimesed kohe ka koostöövalmis.
Kõigepealt kuulame üksteise vajadusi ja arvamusi, siis selgitame teistele arusaadavalt oma vajadusi ja alles seejärel on tõenäoliselt võimalik hakata inimesi arutlus- ja otsustusprotsessidesse kaasama.
Hästi toimivas kogukonnas on kaasamine tavaline nähtus, sest väärtustest saadakse ühtviisi aru. Inimesed saavad avatult ja kriitikat kartmata kaasa rääkida asjades, mida nad tunnevad. See omakorda tekitab usaldust ja asjad saavadki üheskoos tehtud.