Mustvee linna Kivi tänava ja selle pikendusega saab alguse Peipsi vana rannaluide, mis vonkleb üle Jõhvi-Tartu maantee ning kogub nõlva ja kõrgust juba Kivimurru männikus. Luite hari ulatub siin oma jalamilt kuni kolme meetrini, Peipsi tasemest kuni kaheksa meetrini. Luitevall on maastikus järgitav umbes kuue kilomeetri ulatuses.
Mustvee-Kivimurru-Naerismäe luiteid ei ole tekkelooliselt seostatud Alutaguse kriivade või siis Alatskivi-Alasoo rannaastanguga. Siinse luiteaheliku jalam on veidi madalamal, kõrgus tagasihoidlikum ning tõenäoliselt ei tähista luide mingit kindlamat või pikaajalisemat kunagist Peipsi rannajoont. Arvestades luitenõlva iseloomu (järsem nõlv jääb Peipsi poole), võib arvata, et luite kujunemine ongi saanud alguse läänekaarest, mitte järve poolt puhunud tuultest. Võimalik seega, et tegemist on pigem sisemaa- ehk mandriluitega, millel puudub otsene seos Peipsi järvega. On aga ka võimalus, et Peipsi on oma tõusufaasis küündinud murrutama luite idapoolsemat külge ja see on seletus järvepoolse nõlva järsemale kaldele. Luitele tüüpiliselt näeb Kivimurru männiku teeäärsetes liivavõtukohtades pruunikat peeneteralist materjali. Pinnamoes, selle järgi ka muld- ja taimkattes on järgitav nõrk vööndilisus, mille teljeks luitevall.
Kivimurru männik võeti looduskaitse alla Jõgeva rajooni täitevkomitee 1968. aasta otsusega. Loodusobjektid võetakse kaitse alla, kui need on Eesti ulatuses kas ohustatud, haruldased või tüüpilised, neil on teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus. Eestis on lepitud kokku põhimõttes, et kõik varasematel aegadel kaitse alla võetud loodusobjektid tuleb 2016. aastaks määratleda kas maastiku- või looduskaitsealadena ning sealsed piirangud ja tegevused tuleb kavandada eraldi kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskavaga. Kaitsekorralduskava peamine eesmärk on luua rakenduslik tegevusplaan, millega tagatakse kaitseala väärtuste hea seisundi säilimiseks vajalikud tegevused, nende eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskava ei kehtesta lisapiiranguid, vaid kirjeldab ning põhjendab vajalikke tegevusi järgnevatel aastatel.
Kivimurru männiku kaitseala asub Torma valla Võtikvere küla maadel, riigimetsa alal. Kaitseala pindala on
Loodusdirektiivi mõtte järgi klassifitseeritakse ka Eesti kaitsealadel leiduvad väärtuslikud kooslused enamasti nn Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpideks. Selle liigestuse järgi leidub Kivimurru männikus kinnistunud rannikuluiteid (2130), metsastunud luiteid (2180), vana loodusmetsa (9010*) ja soostuvat lehtmetsa (9080). Kaitsealalt on teada ka mõnede tähelepanuväärsete taimeliikide kasvukohad: laialehine neiuvaip, roomav öövilge. Kuigi kaitseala mets on seene- ja marjarikas ning ilus, ei kavanda RMK ega ka Torma vallavalitsus puhkemajanduse aktiivsemat arendamist, sest kuivad metsad on tuleohtlikud.
Peale üksikute prahistajate pole Kivimurru männikut midagi ega kedagi ohustamas. Maastikuliselt oluline on kahe avatud ala säilitamine luitelael, milleks on vaja ligi kolme hektari suuruselt alalt periooditi võsa tõrjuda. Läbiva tee otstesse paigaldatakse kaitseala tähised. Metsakoosluste tänane seisund on teada, uus eksperthinnang alale tuleks teha umbes kümne aasta pärast. Metsa elupaigad Kivimurrus ei eelda aktiivset sekkumist/kujundamist. Seega: kaitseala tulevik ei sisalda revolutsioonilisi muutusi.
Kivimurru männiku kaitsekorralduskava esimene etapp on tänaseks valmis. Selle koostas Keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regiooni tellimusel Consultare OÜ.
Kavaga on võimalik tutvuda nii Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu kontoris kui ka Torma valla kodulehel. Kuigi kaitsekorralduskava tutvustamise koosolek on juba toimunud, on igasugune tagasiside kaitsekorralduskavale oodatud Ettepanekuid Keskkonnaametile (Aleksandri 14, Tartu) võib esitada kirjalikult või meilitsi kuni 15. juunini.
i
ANDRES TÕNISSON
MARIS PAJU
