Mured, mis igat Eestist hoolivat inimest juba mõnda aega puudutanud on, leidsid taas kinnitust viimases inimarengu aruandes. Suurt osa Eestist ähvardab ääremaastumine, rahva tervis halveneb, noorte võimalused õppida ja elus edasi jõuda sõltuvad järjest enam nende päritolust ja vanemate seisusest, kuid tänased juhtiverakonnad vaatavad sellest mööda. Rahvaliit on Eesti murede lahendamist aastaid oluliseks pidanud ning oma seisukohti Riigikogus ka kaitsnud. Viimasel kongressil tõdesid meie erakonna liikmed, et Eesti arenguvõime tagamiseks on pärast Riigikogu valimisi vaja vahetada valitsust.
Rahvaliit võib varasemate saavutuste üle uhke olla, kuid praegu poliitikas kaasarääkimiseks jääb sellest väheks. Nüüd peab vaatama tulevikku. Nii olemegi jõudnud sotsiaaldemokraatidega üksmeelele, et koos suudame moodustada Eesti poliitikas arvestatava jõu Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna koalitsiooni ning Keskerakonna kõrvale.
Inimesi majandusega ei ravi
Praegune olukord, kus esmatasandi arstiabi on kättesaadav vaid ravikindlustusega hõlmatud isikutele, ei või kauem kesta. Paikkonniti on esmatasandi abist ilma jäänud tervelt 5-7% elanikest, kes võivad tasuta saada vaid erakorralist või vältimatut abi. Nii soodustab ka tervishoiukorraldus sotsiaalset kihistumist, kuigi põhiseadus ütleb, et igal kodanikul on õigus tervise kaitsele.
Hea tervise allikas on täisväärtuslik toit. Mida lähemalt elukohale pärinevad igapäevased toiduained, seda täisväärtuslikum ja tervislikum on meie söögipoolis. Pealegi tähendab inimeste peibutamine võõramaiste toiduainetega või üleskutse osta sissetoodud liha vähikäiku meie põllumajandusele. Piima-, leiva- ja lihatootjale on tarbija heakskiitev hinnang vajalik nagu õhk hingamiseks – see annab talle kindlustunde ettevõtet arendada ja julgemini tulevikku vaadata. Rahva tervise seisukohalt on tähtis luua meie põllumajandustootjatele samasugused tingimused, nagu kehtivad teiste ELi riikide tootjatele. Vaid sel juhul oleme suutelised andma oma inimestele taskukohase hinnaga hüva kodumaist toitu ning heaperemehelikult kohtlema meie ainulaadset looduskeskkonda. Meie peamised loodusressursid, nagu riigimets ja strateegilised maavarad, peavad kuuluma riigile, neist saadav tulu tuleb rakendada avalike huvide teenistusse.
Võrdsed võimalused
Tänases Eestis sõltub inimese tulevik paraku liiga sageli sellest, millises peres või kus Eestimaa otsas ta on sündinud. Tuleb aru anda, et alusharidus ei tähenda ainult lasteaiakohtade loomist, see eeldab ka asjatundlikku kasvatust ning lasteaia-kooli ja kodu head koostööd. Selles peituvad võimalused muuta praeguseks kohati devalveerunud väärtushinnanguid, mida põhikool kui lapse kasvukeskkond saab kujundada. Sama tähtis on avardada laste huvitegevuse võimalusi. Vaid sel juhul võime olla kindlad, et noorest kasvab positiivse ellusuhtumisega võimekas spetsialist. Tühi kott ei seisa püsti, seepärast on iseenesest mõistetav tasuta soe koolieine kõigile lastele. Mõelda tasub ka sellele, kuidas paremini sisustada pikka suvepuhkust. Paljud õppurid on kahjuks jäetud omapäi, millega kaasneb oht saada „tänavakasvatust“ koos sellest tuleneva halvaga.
Näen, et tõsiseltvõetav alternatiivne jõud, kes suudab keerata meie riigitüüri hoolivama poliitika suunas, saab tekkida SDE ja ERLi ühinemisel. Meie programmides on palju ühist ning kahe organisatsiooni liitumisel tekiks ühtne tugev võrgustik nii maal kui ka linnas. Loomulikult saab ühinemine tulla kõne alla vaid võrdsete, teineteist austavate partneritena ja mõistagi saavad ühinemise üle otsustada vaid erakonna liikmed oma kongressil.
iii
ENE TOMBERG, Rahvaliidu aseesimees
