Asudes lugema Turovski “Loomadest, armastusega”, arvasin et teen mõtterännaku loomaaias. Et peatume järjest selle ja tolle looma elukoha ees ja saame teada temast mingeid huvitavaid juhtumeid või aimu tema võimetest, omapärast, mida ainult peale vaadates ei taju… Eks mitmeid viiteid konkreetselt loomaaiale oligi, aga mitte ainult.
Raamatust saab silmaringi laiendust, kuivõrd Turovskil on kombeks üldistamine ja ta toob välja ootamatuid nüansse. Põikab pidevalt filosoofiasse. Näiteks leiab ta vajaliku olevat selgitada maagiat ja müstikat, kinnitades, et need ei ole üks ja seesama! Maagia on tema järgi riitus, mille sisu on unustatud ja huvi pakub ainult riituslike võtete kompleks, mis tekitab heaolutunnet. Aga müstika olevat hinge vajadus vahetult suurte jõududega suhelda, jumalaga suhtlemise igatsus!
Loomad on ju mõlemas peategelased! Palju on küsitud intervjueeritavatelt, mis on armastus. Turovski raamatus algabki üks osa definitsiooniga: “Armastada tähendab tekitada, arendada ja läbi elada kõrgpingestatud emotsionaalset seisundit.” Ta hoiatab loomade meeletu ja mõistuseta armastuse eest. Saan aru, et ta armastab hiiri, aga ta ei taha neid nii armastada, et “nad ujutavad absoluutselt kõik üle”, ta peab oluliseks ratsionaalset kontrolli nende üle kogu armastuse juures. Ka inimestevahelist armastust näeb ta protsessina, millel on võimas eneseregulatsiooni mehhanism. Vist ainult loomariigis esineb seda kõrgpingestatud seisundit teadvustatud kujul? Aga eks elu olegi pingeline teistel organismirühmadelgi. Taimed peavad ebasoodsad tingimused kohapeal ära kannatama, kui mõnedki loomarühmad võivad halval ajal “jalga lasta” ja siis tagasi tulla, kui neile sobiv on. Kõrgepinge, seda võime ju stressina võtta? Aga heaolu, tiivustav moment?
Uskumatu suhe on Turovskil ronk Jašaga, kellel ta oma silmi laseb puhastada. Võimsa nokaga, mis on nagu teraspeitel, teeb ta seda imeõrnalt… Ronk näitab väga ilmekalt välja temale pööratud tähelepanust sündinud rõõmu. Ja nii teisedki loomad, nad on nõus loobuma toidust, rahust, isegi ohutusest, kui keegi, keda nad usaldavad, neile tähelepanu osutab. Nad lähevad selle nimel isegi kaklema. Kuidas meiega on? Olen kogenud, kuidas koer läheb ärevusse ja hakkab vihaselt haukuma, kui peremees kellegi teisega armastusväärselt suhtleb.
Aleksei Turovskiga sai lühikest aega ühel kursusel oldud. On mälupilt, kus me juhendaja sabas liigume kuskil liivikus, vist zooloogia praktikum, otsime putukaid. Turovski oli liikudes rohkem viimaste hulgas, ei hoidunud juhendaja lähedale, otsis omapäi, pööras kivikesi ümber. Ja mulle tundus, et tegi kahte tööd korraga, vestis kõndides noaga mingist oksajändrikust kujukest. Keegi kursuseõde kauples selle endale, eks ta andiski.
EHA NÕMM
