Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole meil piisavalt andmeid umbes 99% turul olevate kemikaalide mõjust inimese tervisele ja loodusele. Samas puutume kemikaalidega kokku praktiliselt kõikjal ja kogu aeg, sest neid sisaldavad suurem osa meie poolt igapäevaelus kasutatavaid tooteid: riided, kosmeetika, paber, elektroonika, tarbekeemia, mänguasjad. Eestis, nagu ka teistes Euroopa Liidu maades, sagenevad allergia, astma, vähi ja reproduktiivhäirete esmasjuhud (Sotsiaalministeeriumi statistika andmed). Ühe põhjusena nähakse selles kemikaalide üha suurenevat kasutamist, seetõttu on oluline saada usaldusväärset infot nende kohta. See võimaldaks riske paremini hinnata ja võtta kasutusele meetmed kemikaalide ohutuks käitlemiseks.
Euroopa Liidus on käsil senise kemikaaliohutuse poliitika reform, mille eesmärgiks on paremini kaitsta inimese tervist ja keskkonda, säilitades samal ajal ELi tööstuse konkurentsivõime ja innovatsioon.
Selleks on välja töötatud uus kemikaaliohutuse määruse eelnõu (REACH määrus). REACH asendab ligikaudu 40 hetkel kehtivat Euroopa Liidu kemikaalialast õigusakti ja laieneb kõikidele liikmesriikidele.
Uus määrus paneb suurema vastutuse tööstusele kemikaalidest tulenevate riskide hindamiseks ja juhtimiseks ning ohutu käitlemise teabe jagamiseks. EL kemikaalide tootjad ja importijad peavad hakkama koguma informatsiooni ainete omaduste ning mõju kohta inimese tervisele ja keskkonnale. Seejärel tuleb ained registreerida EL ühtses kemikaalide registris, mida hakkab haldama Helsingisse loodav Euroopa Kemikaalide Agentuur. Registreerimiseks vajalik informatsiooni hulk sõltub kemikaali toodetavast/imporditavast kogusest ja ohtlikkusest ? mida suuremas koguses seda toodetakse või imporditakse ja mida ohtlikumaks on kemikaal klassifitseeritud, seda põhjalikumat teavet selle kohta nõutakse.
Hakkab kehtima põhimõte: kui ei ole andmeid kemikaali ohutu käitlemise kohta ? ei ole ka turgu. Teatud ohtlike kemikaalide kasutamiseks tuleb ettevõtetel hakata taotlema Kemikaalide Agentuurilt kasutusluba. Eriti ohtlike kemikaalide osas aga võidakse kehtestada piirangud, reguleerimaks nende tootmise tingimusi, turustamist ja kasutamist ning vajadusel mõnda nendest tegevustest üldse keelata.
Uus REACH süsteem loob tingimused kemikaalide käitlemisest johtuvate keskkonna- ja terviseriskide maandamiseks, aidates kaasa rahvatervise ja elukeskkonna parandamisele. Tänaseks on tõestatud mõnede kemikaalidega kokkupuute selget seotust vähkkasvaja, hingamisteede haiguste, nahakahjustuste, silmakahjustuste, astma ja allergia tekkimisega.
Euroopa Komisjon töötas REACH määruse eelnõu välja 2003. aasta lõpuks, kuid selle menetlus Euroopa Parlamendis ja EL Nõukogus kestab siiani. Ühelt poolt on aeganõudva menetluse põhjuseks eelnõu mahukus, teiselt poolt on rohkelt diskussioone põhjustanud uue määruse ulatuslik mõju Euroopa tööstusele ja majandusele. Otseselt mõjutab REACH eelnõu keemiatööstust, kes on sunnitud tegema märkimisväärseid kulutusi kemikaalide testimiseks ja registreerimiseks juhul, kui puuduvad usaldusväärsed andmed toodetavate kemikaalide omaduste kohta. Kaudselt on see seotud paljude teiste tööstussektoritega, kes kasutavad oma toodetes või tootmisprotsessides kemikaale. Viimaste jaoks tähendab REACH kasutatavate kemikaalide võimalikku hinnatõusu või mõnede nende jaoks vajalike kemikaalide turult kadumist. Uute lahenduste otsimine võib nõuda ettevõttelt olulisi investeeringuid, kuid samas loob uus teave kemikaalide omaduste kohta hea baasi innovatsiooniks ja tootearenduseks tulevikus.
Euroopa Parlamendis oli REACH eelnõu esimene lugemine eelmise aasta novembris. Euroopa Liidu Nõukogus saavutati REACH eelnõu osas poliitiline kokkulepe eelmise aasta detsembris. Järgmiseks tuleb leida kompromiss Parlamendi ja Nõukogu seisukohtade vahel. Vastavalt senistele prognoosidele võetakse REACH regulatsioon vastu 2007. aasta esimesel poolel.
Augustis ja septembris korraldab Balti Keskkonnafoorum koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga REACH alased infoseminarid erinevates Eesti regioonides. Tartus toimub seminar 7. septembril algusega kell 11 TÜ Tehnoloogiainstituudis Nooruse 1 auditooriumis nr 519 (V korrus). Infoseminaridele on oodatud erinevate tööstussektorite esindajad (kemikaalide tootjad, maaletoojad, kasutajad), kohalike omavalitsuste esindajad, järelevalve- ja pädevad ametiasutused, aga ka kõik teised, kellele teema huvi pakub. Lisainfo saamiseks ning eelregistreerimiseks palume pöörduda Katrin Juhansoni poole telefonil: 6604643, katrin.juhanson@bef.ee.
Kitty Kislenko,
Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert
Heli Laarmann,
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna kemikaaliohutuse juht
