Tartus Eesti Rahva Muuseumi (ERM) galeriis avati kolm nädalat tagasi näitus, mis tutvustab eesti rahvarõivastest inspireeritud moeloomingut läbi aegade. Rahvusliku rõivamoe uusimat perioodi käsitlevas osas saab näha ka Põltsamaa käsitöömeistri ja rõivadisaineri Katre Arula loomingut.
ERM-i galeriis avatud näitus, mis jääb avatuks tuleva aasta 18. märtsini, kannab pealkirja “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi” ning seal saab näha sõjaeelses Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis, väliseesti kogukondades ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis loodud rahvuslikus stiilis rõivaid. Varasemate ajajärkude disain on anonüümne ja/või harrastuslik, uusimas perioodis on esindatud juhtivate rõivadisainerite autorilooming. Katre Arula näitusetöödele on naabriks näiteks Kristina Viirpalu, Katrin Kuldma, Arne Niidu, Lilli Jahilo, Aldo Järvsoo, Piret Pupparti, Zoja Järgi ja teistegi looming.
Katre Arulalt on näitusel kolm kleiti. Ühe neist disainis ja valmistas ta tütrele 9. klassi lõpuaktusel kandmiseks. Et tütrel oli plaan jätkata õpinguid Tartus, valis Katre kleidi kaunistuseks ühelt Muhu sukamustrilt pärit linnumotiivi: lind sümboliseerib noore inimese n-ö pesast välja lendamist. Motiivi kleidile kandmiseks kasutas Katre enda loodud autoritehnikat (Katre kindakirjatehnika).
Katre tütar Triinu, kellele kõnealune kleit õmmeldud, on nüüdseks lõpetanud ka gümnaasiumi ning kodusest “pesast” veelgi kaugemale lennanud: ta õpib ühes Taani moe- ja disainikoolis müügitööd ja brändiloomist.
“Moetööstuse neid külgi tundes ongi ilmselt lihtsam tööd leida, kui üksnes disainiga tegeldes,” arvas Katre.
Tema teise, hallides toonides näitusekleidi sõlekujulised kaunistused kannavad mälestust tema vanaemast. Katre oli lapsena tihti Tartus vanaema juures ja üks koht, kus nad sageli koos käisid, oli Raekoja platsi kunstipood. Tavaliselt käisid nad seal üksnes ilusaid asju vaatamas, ent ükskord ostis vanaema sealt endale rahvarõivastega (need olid koori esinemisrõivad) kandmiseks sõle. Katre on seda sõlge pärast vanaema surma otsinud, aga pole senini leidnud. Nii otsustaski ta vanaema mälestuseks kleitidele sõlekujulisi kaunistusi tegema hakata. Kaunistused koosnevad kanga vahele peidetud viltdetailidest ja nööpidest ning esimene sel moel kaunistatud kleit tõi Katrele võidu Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mullusel konkursil “eesti-keha-kate2”. Kui esimene “sõlekleit” oli must õhtukleit, siis hallides toonides argisema kleidivariandi töötas Katre välja mulluse Mardilaada uue toote konkursi tarvis. Nüüd saab seda näha siis ka ERM-i näitusel.
Hea koostöö
Kolmandana on Katre loomingust väljas sinine õhtukleit, milles selle omanik, Ülle Kokk, käis koos oma Riigikogu liikmest abikaasa Aivar Kokaga mullusel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud presidendi vastuvõtul. Seegi kleit on kaunistatud kindakirjatehnikas motiiviga, mis pärineb Muhu sukamustritest.
“Selle kleidi puhul oli mul kliendiga eriti meeldiv koostöö. Mina soovisin kindlasti kasutada oma autoritehnikat, temal olid oma värvi- ja osalt ka lõike-eelistused,” meenutas Katre.
Tema ja Ülle Kokk on mõlemad kasvanud Rannus ja Katre lootiski algul leida kleidi kaunistuseks mõne sealt pärit mustrimotiivi, ent lootuseks see paraku jäigi. Seepärast tuli valida Muhu sukakirja motiiv. Katre kindakirjatehnika puhul on ju oluline, et muster oleks nn ruudustiku põhine. Ja kudumismustri puhul see on.
“Nüüd oleksin juba targem ja oskaksin mistahes motiivi ruudustikuks ümber teha, aga siis mul see kogemus veel puudus,” ütles Katre.
Presidendi vastuvõtul käinud kleite on ta teinud igal aastal ja õige mitu aastat järjest. Enda arvates on tal õnnestunud mõni teinegi kleit, ent Ülle Kokale tehtu on neist kõige rohkem tähelepanu pälvinud: see tõusis mitme väljaande vastuvõtukleitide edetabelisse ning üksmeelselt kiitsid seda nii vanemad moespetsid kui ka noored moeblogijad.
“Nüüd olen jõudnud sellisesse punkti, et võtan presidendi vastuvõtu kleidi teha ainult siis, kui klient on huvitatud minu autoritehnikatest. Ajakirjast leitud mudeli pärast ma pingutama ei tahaks hakata,” ütles Katre.
Küsimusele, kuidas tema looming ERM-i näitusele sattus, vastas ta, et mõni aeg tagasi sai ta näituse kuraatorilt Riina Reinveltilt e-kirja ettepanekuga näitusel osaleda. Katre saatis vastu fotosid enda loodud rõivastest ning kuraator tegi nende alusel oma valiku.
“Kui Riina Reinvelt minu näitusetöödele järele tuli, küsisin, kuidas ta oskas minu poole pöörduda. Ta vastas, et leidis minu kohta infot internetist. Nagu selgus, polnudki ta varem minu loominguga kokku puutunud,” sõnas Katre.
Oma mustrikood
Näituse avamine läks Katrele hinge muu hulgas sellepärast, et ERM-i direktor Tõnis Lukas oli ise kohal ja pidas asjatundliku, mitte viisakusfraasidest koosneva kõne. Katre ise võttis aga näituse avamisele kaasa oma ema. Ema oli muidugi uhke selle üle, et tütre disainitud kleidid eesti moetippude loomingu kõrval säravad, ent teda kõnetas ka näituse vanem osa.
“Tema ema oli hästi ja maitsekalt riietuv daam ja mõnegi vanema näitusekostüümi juures võis hoomata jooni ja detaile, mis tulid vanaema garderoobist tuttavad ette,” ütles Katre. “Väliseesti naiste meisterdatud rahvuslikus stiilis rõivaste puhul oli jälle huvitav uurida, milliseid materjale oli kasutatud: neil seal olid ju hoopis teistsugused võimalused, kui meil siin nõuka ajal.”
Katrel oli hea meel selle üle, et näitusele jõudsid ka tema hiljutise praktikandi, Jõgevalt pärit, ent praegu Tallinnas elava Kati Kuusemetsa kaks jakki, mis valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppeülesandena.
Praegu valmistub Katre Arula novembri keskel Tallinnas Saku suurhallis peetavaks Mardilaadaks. Sinna viib ta oma alati menukaid tekstiilkotte, samuti kleite, ning päris uue tootena autoritehnikas roosimotiiviga T-särke.
“Ühel näitusel, mille kuraatoriks oli tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu, pöördus nimetatu kuraatorituuri tehes ootamatult minu poole ja küsis, kas mul on juba oma mustrikood välja töötatud. See pani mu mõtte tööle ja ajapikku jõudsin järeldusele, et just roosimotiiv võiks minu mustrikoodi kuuluda. Nüüd lähevadki müüki minu autoritehnikas roosimotiividega kaunistatud T-särgid. Need valmivad nii, et teen trikotaažkangast välja lõigatud esitükkidele rooskaunistuse enne valmis ja alles siis läheb särk õmblemisele. Nime poolest on need, jah, T-särgid, ent kanga kvaliteedi ja lõike mugavuse poolest midagi enamat.”
- detsembril avab Katre Tallinnas Pikal tänaval asuvas Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis oma järjekordse näituse. Sinna läheb üles Katre viimase aasta looming. Mannekeenide selga paneb ta olulisemad ja töömahukamad asjad, mida keegi veel näinud pole ja mida on huvitav lähemalt uurida. Ülejäänud mudeleid saab näha fotodel. Neist rõivakomplektidest, mida Katre möödunud sügisel Tallinn Fashion Week’i moešõul esitles, on näiteks väga head fotod olemas ning pilte on tehtud ka hilisematest töödest.
Näituse pealkirja “See pole lihtsalt üks keha” laenas Katre Mari Jürjensi laulust “Keha”. Pealkiri on ajendatud soovist väärtustada aeganõudvat käsitööd.
“Kui ostad hingega tehtud asja, on sellel pikem eluiga, kui kunstmaterjalist odaval hilbul. Väärikat rõivast kandes austad sa oma keha,” ütles Katre Arula.
Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi”
* Eesti rahvarõivastest inspireeritud moeloomingut tutvustav näitus Eesti Rahva Muuseumi galeriis
* Näituse kuraator on Riina Reinvelt, kujundaja Liina Unt ja produtsent Reet Mark
* Näha saab sõjaeelses Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis, väliseesti kogukondades ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis loodud rahvuslikus stiilis rõivaid.
* Varasemate ajajärkude disain on anonüümne ja/või harrastuslik, uusimas perioodis on esindatud juhtivate rõivadisainerite autorilooming; Jõgevamaa taustaga autoritest on esindatud Katre Arula ja Kati Kuusemets
* Näitus jääb avatuks 18. märtsini 2018
RIINA MÄGI
