Põltsamaa on kui hea laps, kellel lõpmatu arv nimesid: roosilinn, veinilinn, sildade linn, kuningalinn jne. Muusikalinnaks võib seda ka õigusega nimetada. Praegugi käib sealses muusikakoolis noorte keelpillimängijate suvekool, milles lööb kaasa 42 viiuldajat, viis vioolamängijat, 11 tšellisti, üks kontrabassimängija ja 16 kitarristi.
Ehkki samas koolis korraldatav puhkpillimängijate suvekool on pikema traditsiooniga, on ka keelpillimängijate kokkusaamine jõudnud 18. toimumiskorrani. Laagrikohad täituvad kiiresti ja õpihimulistest pillimeestest puudust ei tunta. Kui puhkpillilaagris antakse ka individuaalset õpet, siis keelpilli suvekoolis keskendutakse põhiliselt ansambliproovidele ning koondorkestris harjutamisele.
Seda, et koos teistega on palju huvitavam mängida kui üksinda, teavad vist kõik, kes lapsena pilli õppinud. Ning mida suuremas koosseisus mängida saab, seda põnevam. Hiljutisel noorte laulupeol olid just pillimängijad need, kes kõige suurema üllatuse serveerisid. Puhkpilliorkestrite, noorte sümfooniaorkestri ja suure koondorkestri etteasted olid nii repertuaari kui ka seadete poolest hästi läbi mõeldud ning vedasid peo tõeliselt käima. Päris uhke tunne oli neid kuulata ning mõelda, et selles kõlailus ja mängulustis on oma roll ka Põltsamaa suvekoolidel.
4. august 2011
