Üleeile Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud näitusel “Koopia hinges” võib näha 24 kunstiseltslase maalitud koopiaid XV-XVII sajandi suurmeistrite ? Leonardo da Vinci, Vermeer van Delfti, Bartolome Esteban Murillo, Diego Velazqueze, Peter Paul Rubensi, Sandro Botticelli, Piero della Francesca, Francisco de Goya jt ? töödest. Kes on kopeerinud teost kui tervikut, kes vaid mingit detaili sellest. Viimasel juhul on töö juurde riputatud ka repro originaalist kui tervikust. Info originaali mõõtmete kohta on lisatud kõigile koopiatele. Miks Põltsamaa kunstiseltsi tublid maalijad siis seekord selliste ebaoriginaalsete taiestega rahva ette tulid? Vastus on lihtne: Põltsamaa kunstikooli täiskasvanute kujutava kunsti kursusel õppijad tegid hiljuti läbi koopiamaalimise kursuse. Ning kunstikooli täiskasvanute kursuse ja kunstiseltsi liikmeskond kattuvad suurel määral. Kunstiseltsi eestvedaja ja kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja sõnul on koopia maalimine kunstiõpetuses tuntud ja tunnustatud meetod. “Ka need, kes vanasti meistrite ateljeedesse kunsti õppima läksid, pandi ju alguses meistri teoste koopiaid maalima,” ütles Ethel Hakkaja. Koopia maalimine õpetab tema sõnul vaatama ja vaatamisõpetus ongi kunsti õppimise juures väga oluline. Just XV-XVII sajandi meistrite tööd võeti aluseks sellepärast, et selle ajastu ? renessansi kõrgaja ? kunstnikud järgisid väga täpselt valguse ja perspektiivi reegleid. Enne seda olid need reeglid alles sõnastamata, pärast seda ei peetud nendest kinnipidamist aga enam nii oluliseks. Ei saa ümber “Kunstiseltsi naised avaldasid tegelikult juba mitu aastat tagasi soovi koopiamaalimist proovida, aga hea, et me seda siis ette ei võtnud,” ütles Ethel Hakkaja. “Esiteks ei tundnud ma ise siis veel õiget metoodikat, teisest küljest nappis paljudel seltsi liikmetel siis veel maalijaoskusi.” Õige koopiamaalimise metoodika omandas Ethel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalimist ja maalingute restaureerimist õppides. Diplomini jõudis ta möödunud aastal. Nn ruudustiku meetodi abil on kopeerimise täpsust üsna lihtne saavutada. Samas tuleb valguse, varjude ja õige koloriidi tabamisega ikkagi päris palju vaeva näha. “Loomingulisust on neis töödes muidugi vähem kui originaalmaalides,” ütles kunstikooli õpetaja Anna Mägi. “Samas said kursuslased koopiaid maalides korraga käiku lasta kõik senini kunstikoolis omandatud oskused.” Anna ise esineb näitusel mitte otsese koopiaga, vaid pigem tsitaadiga renessansiaja meistrite loomingust. Tema kollaa?ilt “Kompositsioon Mona Lisaga” võib leida mõned väikesed “Mona Lisa” koopiad, aga ka suuremalt välja maalitud Mona Lisa silmad ja käed. “”Mona Lisa” on teos, millest ei saa kõnealust ajastut käsitledes üle ega ümber,” ütles Anna Mägi. “Samas on sellest otsest koopiat maalida mõttetu, sest see ei õnnestu niikuinii: originaalil on mingi tabamatu ja jäljendamatu aura. Käed ja silmad on aga portreemaali juures tavaliselt kõige kõnekamad detailid, seepärast eksponeerisin just neid. Kes aga kollaa?is kasutatud vanu ajalehti uurib, leiab neilt ka mõne sellise masina, mille loomise idee käis esimest korda välja just “Mona Lisa” autor Leonardo da Vinci. Toona peeti neid ideid hullumeelseiks, nüüd on paljud neist aga tegelikkuses rakendust leidnud.” Raske kaotada Ethel Hakkaja kiitis kunstikursuslastest eriti Eire Kulbinit ja Inga Võsarit: neid polevat olnud vaja kuigi palju juhendada. Maire Kajut kiitis ta aga järjepidevuse eest. Moderniseeritud koopia Velazqueze “Veenusest peegliga” maalis ta juba kunstikooli lõputööks, nüüd aga proovis maalida sama teose täpset koopiat. Küsimusele, kas koopia maalimise juures maalija enda käekiri ka näha jääb, vastas Ethel, et mõnikord jääb: kui inimene ikka mitukümmend aastat usinasti maalinud on, on tal raske oma nägu päriselt kaotada. Näiteks tõi Ethel kogenud maalija Maie Luhti koopia Vermeer van Delfti “Piima kallavast teenijatüdrukust”. Kaupo Luguse maalitud koopiatelgi olevat tema enda maalijastiil läbi kumamas. Kaupo Luguse tavaline tööviljakus lõi, muuseas, välja ka koopiate maalimise puhul. Peale kahe töö, mis näitusele said, jõudis ta maalida veel mitu heal tasemel koopiat. Üleeile avatud aastanäitusega tähistab Põltsamaa kunstiselts oma kümnendat sünnipäeva: seltsi asutamiskoosolek toimus 13 asutajaliikme osavõtul 8. novembril 1996. Kunstikool on seltsi juures tegutsenud kuus aastat. Sel sügisel võeti sinna üle nelja aasta taas uus täiskasvanute kursus. Kuna õpingud on alles algusjärgus, on soovijail veel võimalus kursusega liituda. Koopiamaalimise kursuse toetamise eest on kunstikool tänulik Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile. Näitust “Koopia hinges”, mis muuhulgas aitab täiendada publiku teadmisi kunstiajaloost, saab Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis näha 11. detsembrini.
RIINA MÄGI
13.11.2006
blog comments powered by Disqus