Põltsamaa Ametikoolis on juba mitmendat hooaega läbi viidud mitmesuguseid täiendkoolituskursusi, mis on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes” raames. Teiste hulgas on toimunud kaks koolitust müüjatele. Esimeses rühmas õppisid müüjad Põltsamaa Majandusühistu Rüütli kauplusest ning Lemmik Lilleärist; teises rühmas aga Jõgeva Majandusühistu erinevate kaupluste müüjad.
Lisaks oli mõlemas rühmas veel agaraid õppijaid, kes omaalgatuslikult soovisid müüjate töömaailma tundma õppida. Siinkohal suur tänu ettevõtjatele, kes pidasid vajalikuks ja võimalikuks oma töötajaid koolitusele saata!
Täiskasvanu on piisavalt motiveeritud
Täiskasvanuna õppimine on hoopis teistsuguse sisu ja tähendusega, kui seda on õppimine noorena. Loomulikult on ka noorte seas teadmishimulisi ja kohusetundlikke õppureid, aga ikkagi on ju igas klassis õpilasi, kes peavad õppimist tüütuks kohustuseks ja kelle tõttu on aine õpetamine häiritud. Täiskasvanute rühmades sellised probleemid puuduvad.
Isegi kui õppima on tuldud nn ülemuste käsul, ollakse ikkagi igaks tunniks piisavalt motiveeritud kaasa töötama.
Müüjakursuste sisu oli koostatud müüja kutseeksami nõuetele tuginedes ning kursused olidki orienteeritud kutseeksami edukale läbimisele. Põltsamaa rühm sooritas oma kutseeksami käesoleva aasta juunis, Jõgeva rühmal tuleb see tähtis hetk kätte tuleva aasta veebruaris.
Kui müüjal on tööstaaži juba mitu head aastat, siis mida oleks tal veel lisaks õppida? Nagu kursuste käigus selgus, on teoreetiline müüjaõpe hoopis laiapõhjalisem kui töö, mida reaalselt kaupluses iga päev tehakse.
Kursus, mida kutsekoolis täiendõppena läbitakse, sisaldab mitmekesiseid teadmisi kaubaõpetusest, müügitöö korraldusest, kaubandusseadustest, klienditeenindusest ja töökeskkonna ohutusest, millest kokkuvõttes kujunevadki müüja esmased kutseoskused.
Kui õppida kutsekoolis rohkem kui täiendõppe jagu tunde, on teadmistepagas veelgi suurem. Kaupluses on need teadmised loomulikult kõik kasutusel, kuid need on erinevate töökohtade vahel ära jaotatud: osa on juhataja valdkond, osa letiteenindajate või saaliteenindajate ülesanded, mõned on aga nn kohustuslikuks teadmiseks kõigile kaupluse töötajatele. Kooli tulnu saab ülevaate kõigest.
Tegelikult on müüjal endal ka päris hea tunne, kui tööpäeva jooksul tuleb ette olukord, kus ta saab koolis õpitud teadmisi kasutada — kasvõi kliendile kaupa soovitades. Jõgeva müüjate kursustel viidi läbi huvitav eksperiment. Hommikupoole õpiti eeskujulikku klienditeenindusprotsessi, lõuna ajal mindi aga kauplustesse testima, kuidas siis kolleegid oma tööd teevad. Tagasi tulles oli õppuritel reaalsest elust näiteid küll ja küll, kus müüja oleks võinud teisiti käituda ning arutamist ja analüüsimist jätkus veel pikaks ajaks.
Millised muljed jäid pärast tunnistuse kättesaamist mõlemale osapoolele? Õpilaste arvamused olid:
*uskumatu, kui palju võib ühe kauba koostise kohta teada;
*nüüd tean, mis liiki kaupluses ma töötan;
*nüüd oskan soovitada ostja vajadustele vastavat kaupa ning teha ka lisamüüki;
*sain teada, kuidas esitatakse pretensiooni, sest kunagi ei tea, millal seda ise kliendina vaja on. Aga sain ka teada, kuidas pretensiooni saamise korral käituda;
*lihtsalt viisakat suhtlemisprotsessi polegi nii raske teostada, miks seda siis iga päev poes nii harva kohtab?
Praktilised näited tööelust
Õpetajatele pakkus kursus väga palju praktilisi näiteid tööelust, sest õpetaja ise saab antud kogemusi vaid kliendina kaupluses käies või kolleegidega arvamusi vahetades. Kokku said lai teoreetiline pagas ühelt ja suur hulk praktilisi kogemusi teiselt poolt, mis koos andsid suure kasuteguriga võimsa sünergilise tulemuse.
On kahju, et valitseb arvamus, nagu saaks müüjatööga hakkama igaüks, kes astub tänavalt kauplusse ja küsib tööd. Niisugune inimene saabki kahtlemata hakkama, kuid millises kvaliteedis? Kannatab aga eelkõige klient!
Siin reguleerib olukorra konkurents: kui ühes kaupluses on ebaviisakad teenindajad, saab ju ostukohta vahetada! Nii Põltsamaal kui Jõgeval on seda küllalt lihtne teha: konkureerivad kauplused asuvad üsna lähestikku.
Loodame väga, et just konkurents on see, mis paneb müügifirmade personalitöötajaid valima kauplustesse eeskätt koolitatud töötajaid. Ja kui kandidaadil on ette näidata müüja kutseeksami tunnistus, siis on üsna kindel, et see töötaja ka tööprotsessi oma parima annab! Hetke majandusolukorras on töötajale ohuks veel koondamised, mille vastu arenemine ja õppimine üsna tõhusad vahendid peaksid olema.
Nüüdisajal on õppimiseks ja enesearendamiseks avatud kõikide koolide uksed ja soovi korral leiab iga inimene võimaluse ennast kas täiendada või sootuks uute oskustega varustada.
Täiendatud on õppimise vorme kutsekoolis, kusjuures töö kõrvalt õppijatele on välja mõeldud töökohapõhine õppevorm. See tähendab nädalas 1-2 õppepäeva koolis ja suuremahulist praktilist tööd oma töökohas, aga tulemuseks on kutsetunnistus ja soovi korral ka riikliku kutseeksami läbimine.
Hea tahtmise korral saab edukalt ühildada õppimise ja töö, see aga annab kõigile juurde enesekindlust edasiseks hakkamasaamiseks mistahes majandusolukorras.
iii
LEA PÕDER, Põltsamaa Ametikooli kutseõpetaja
