Koolivõrgu ümberkorraldamine kui väikekohtade igapäev

Neljapäevasel Jõgeva vallavolikogu istungil tuleb liikmetel otsustada, kas toetada valla otsust Jõgeva täiskasvanute keskkool sulgeda või mitte. See ei tähenda, et täiskasvanud õppijad enam haridust ei saaks, senise asemel luuakse koht Jõgevamaa gümnaasiumi juurde. Tasub märkida, et idee oli juba ammu, ent haridusreformiga fikseeriti, et haridusvõrk esimesel valimisperioodil ei muutu.
Hariduse ümberkorraldamine käib justkui maal elamisega kaasas. Suures linnas ei tule ju mõelda, kas kooli pidamine end ära tasub või mitte. Valdades, kus iga sent on arvel ja rahvast vähem, on kooli sulgemine või ümberstruktureerimine pigem juba igapäevaseks küsimuseks saamas. Nüüd lööb hariduskirves ka täiskasvanute keskkooli.
Millegi sulgemisel või ümbersättimisel peab mõtlema tulevikuperspektiivile. Kas sama otsus võiks meid teenida ka viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast? Kui täna paljud väikekoolid on sunnitud uksed sulgema, siis kas kümne aasta pärast, mil ehk noori peresid rohkem maal elamas, tasub otsus ka siis ära. Teatavasti on alati lihtsam kinni panna, kui uuesti taaselustada. Sama on ka täiskasvanute haridusega.
Kui õpe suunata Jõgevamaa gümnaasiumi juurde, võiks mõelda, millist lisaväärtust saaks täiskasvanute õppele veel lisada. Ehk annaks avada kursusi, luua veel midagi, millest õppuritel rohkem kasu oleks ja milleks pole siiani võimalust olnud.