Varem või hiljem seisab Jõgevamaa koolivõrgus ees koondumine, sest lapsi jääb vähemaks. Kuidas korraldada koolivõrk ümber võimalikult otstarbekalt, arutlevad Vooremaa vestlusringis Tabivere vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Arthur Vaher, Palamuse vallavanem Urmas Astel, Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja Riigikogu liige Aivar Kokk.
Kas teil on selge, mis Jõgevamaa koolidest saab?
Lain: Jõgeva linnas on pilt selginema hakanud. Kui leping haridusministeeriumiga lõpuni vett peab, siis gümnaasium ja põhikool lahutatakse ning saame nüüdisaegse õpikeskkonna. Ministriga vesteldes olen aru saanud, et gümnaasiumid ja põhikoolid tuleb lahku lüüa kogu riigis. Hariduse kvaliteet sellest kindlasti paraneb, sest riigigümnaasiumi valitakse konkursi korras parematest parimad.
Teisedki õpilased maakonnas soovivad siis tulla Jõgevale õppima, sest nad saavad haridust, mida mujalt maakonnas ehk ei saa.
Kõik koolielu ümberkorraldamisega ei kiirusta
Astel: Kui Jõgeva valib parematest parimad, siis on see väga tore. Ma loodan, et Palamusele jäävad siis alles need, kes nii parimad ei ole. Oleme jõudnud veendumusele, et koolielu ümberkorraldamisega ei maksa kiirustada ja las aeg annab arutust. Võib-olla vahetuvad valitsused, ministrid ja kõik pole ehk veel kadunud. Väga kummaline on, et me oleme üle 300 aasta haridust arendanud ja edendanud, et nüüd korraga teha tagasipööre.
Minul tekib aga küsimus, et kuhu siis need lähevad, kes Jõgevale ei kõlba? Kust nemad keskhariduse saavad?
Lain: Palamuse leiab sellest lähtudes oma niši. Palamusel on hea looduslik keskkond ja kes tahab õppida rahulikumas keskkonnas, see läheb sinna.
Astel: Jõgeva võtab paremad endale ja kehvemad saavad Palamusele.
Lain: Ma ei räägi ainult õpilastest, vaid ka õpetajatest.
Astel: Lapsevanemad on väljendanud seisukohta, et kui Palamuselt kaob keskharidus, siis nad lähevad ära Tartusse. Inimesed ei teagi, kuidas laps kella kaheksaks või veerand üheksaks Jõgevale kooli viia.
Vaher: Tabiveres on Palamusega üks-ühele olukord: rahvas on selle poolt, et gümnaasium säilitada. Probleemiks on see, et Tabivere vallas on kaks kooli: Maarja põhikool ja Tabivere gümnaasium. Kui me teeme gümnaasiumist põhikooli, siis õpetajad lähevad ära, sest neil pole koormust ja õppe kvaliteet seeläbi langeb, nagu ka õppeedukus.
Kui vaadata, palju käib Tabivere õpilasi mujal koolis, näiteks Lähtel ja Tartus, siis tegelikult jätkub lapsi gümnaasiumiosa jaoks küll ja küll. Aga küsimus on selles, et need lapsed ei käi Tabivere gümnaasiumis.
Jõgeva gümnaasiumi üks klass Palamusel, teine Tabiveres
Kokk: Täna on visatud kirves õhku, et kahe aasta pärast peaks gümnaasiumides olema kolm erinevat õppesuunda. Siin on olemas lahendus, mida pole väga tõsiselt arutatud: miks ei võiks olla Jõgeva gümnaasiumil üks klass Palamusel või Tabiveres? Peipsi ääres on praegu neli gümnaasiumi ja üks lahend oleks, et alles jääb üks gümnaasium. Nimetame seda näiteks Peipsi Gümnaasiumiks, mis töötab lihtsalt kolmes erinevas kohas — Mustvees, Kallastel ja Alatskivil. Iga piirkond valiks oma õppesuuna.
Palamuse on läbi viimase kümnendi väga tugevalt oma haridusvõrku investeerinud. Seal on uus koolimaja, kus lapsed pole veel aastatki saanud sees olla. Palamusel on korralik haridustempel, head õpetajad, laste ning lastevanemate usaldus. Palamusel on sajandeid head haridust antud ja antakse ka edaspidi.
Mul on hea meel, et Jõgeva on nii kaugele jõudnud. Otsus, kuhu ehitatakse koolimaja, on alati vaieldav, aga see, et kahest koolist üks gümnaasium saab, on väga hea.
Palju raskem on Tabiverel. Tabivere kool on olnud investeeringuteta, sest selle asemel makstakse päästeteenistuse maja renti kinni. Kui see 800 000 krooni oleks läinud igal aastal koolimajale, poleks neid muresid. Paljud Tabivere lapsed sõidavad Lähtele, mis on lähedal, ja sealt edasi Tartu poole. Me ei pea muretsema, millisesse kooli laps jõuab, vaid oluline on, et ta saaks hea hariduse.
Jõgeval pole ka midagi väga hõisata, sest kolme klassikomplekti pole selles piirkonnas sugugi lihtne komplekteerida.
Lain: Omavalitsus teeb kooli sulgemise otsuse siis, kui on näha, et lapsi kooli ei tule. Vallavanemad püüavad hoida kooli nii kaua lahti, kui on võimalik.
Kokk: Koole ei pane kinni volikogud, vaid lapsevanemad. Kui nemad enam lapsi kooli ei too, siis kool läheb kinni.
Kas riik peaks hariduse osas võtma vastutuse endale ja langetama koolivõrgu reformi puudutavad rasked otsused ise? Lain: Meil on kohustuslik põhiharidus, kuid riik võtab ka gümnaasiumihariduse enda kanda. Mujal Euroopas on gümnaasiumiharidus samuti riigi kanda ja vahest peaks selles osas seadust muutma. Riik näeb, et omavalitsused ei tee koolide ümberkorraldusi puudutavaid otsuseid, kuid see on hariduse kvaliteedi küsimus.
Omavalitsused peavad oma niši leidma, Palamusel koostöös Luua metsakooliga või Mustvees mereakadeemiaga. Kõik oleneb sellest, kui leidlikud on kohalikud omavalitsusjuhid ja koolidirektorid.
Oluline on hea haridus
Kokk: Tuleb vaadata peeglisse ja kui on näha, et koolis ei suudeta head haridust pakkuda, siis peab kohalik volikogu tegema otsuse, kuidas on võimalik tagada lastele hea haridus. Kui kahel koolil on vahet viis kilomeetrit ja ühel koolil on kõik tingimused olemas, siis ühel hetkel tuleb naabervallaga koostööd teha ja lapsed sinna viia. Oluline on anda lastele maksimaalselt hea haridus.
Astel: Ühel hommikul jäi televisioonist kõrva, et ühe uuringu tulemusena on selgunud, et paremini saavad hakkama need noored, kes on enne lõpetanud keskkooli ja läinud siis ametikooli. Kui ma vaatasin tänavu üheksanda klassi lõpetajaid, siis nad on ikka veel päris lapsed. Kuidas me saadame nad nädalaks kodust eemale? Nad ei tule toime. Nad peaksid veel mõne aasta kodu lähedal õppima. Las nad küpsevad ja kasvavad, enne kui suure ilmaga rinda pistavad.
Kokk: Kui mina gümnaasiumi lõpetasin, siis ma ei teadnud, mida õppima minna. Tänu Palamuse kooli matemaatikaõpetajale sai minust ehitusinsener. Ma ise oleksin kehakultuuri õppima läinud, aga me sattusime ühes bussis sõitma…
Ma olen sellega nõus, et lapsed peaksid kauem õppima, sest siis nende mõtlemine avardub. Kui keskharidus käes, on parem edasi ametikooli minna. Meie häda on selles, et gümnaasiumid ei paku noortele võimalust erinevate erialadega tutvuda. Aga kuidas saab tekkida arusaamine, mida õppida?
Vaher: Tänane poliitika on vale. Toetatakse laste sündi, siis murtakse pead kutsehariduse ja kõrghariduse pärast, kuid vahel on vaakum. Igalt poolt ilmneb, et lapsed ei tea, mida nad tahavad. Eestis pole insenere, sest lastel pole ettekujutust, milles nende töö seisneb. Arvatakse, et inseneriks õppimine on nagu tuumafüüsika. Lastele tuleb näidata töökohti, kus insenerid töötavad, mida nad teevad, praegu on see osa hariduses täiesti puudu.
Koolivõrk pole jääv nähtus ja muutub koos ühiskonna vajadustega. Kas Jõgevamaa koolivõrk on praegu liiga suur, väike või paras?
Lain: Siiamaani pole väga usutud, et õpilaste arv võib nii kokku kuivada, kuid nüüd on näha, et nii läheb. Arvan, et koolivõrk pole veel optimaalne. Algkoolid ja põhikoolid kindlasti jäävad piirkondadesse, kuid gümnaasiumide ja ka põhikoolide osas toimub paari aasta jooksul selginemine.
Näiteks Laiuse kooli õpilased ei lähe ja volikogul tuleb sellest teha omad järeldused. Samas Vaimastvere koolil on õpilaskodu ja nad on sellega oma niši leidnud. Siimustis on ka kõik korras, aga Laiuse hariduse ja kultuurikantsi osas on raske öelda, kas sinna tulevikus põhikool jääb; arvan, et ei jää. Kahe-kolme aasta jooksul selgineb siin veel, kuid õpilaste arvust lähtudes ei ole koolide arv optimaalne.
Koolivõrk pole veel optimaalne
Astel: Arvan, et meil ei tuleks korraldada revolutsioone, vaid rahulikult vaadata, kuhu asjad suunduvad. Võime kulude kokkuhoiu eesmärgil mõne kooli sulgeda, aga meile tulevad siis kohe transpordikulud selga, mis ei ole oluliselt väiksemad kui kooli ülalpidamise kulud.
Vaher: Minu meelest on riigi suhtumine kehv, sest rõhutatakse koolide sulgemise vajadust. Ma küsin vastu: mis saab koolimajadest? Kas jätame hooned kütmata? Õpilaste vedu, bussiliinid on lahendamata teema ja riik peaks selles osas omavalitsusi aitama. Jõgeval on lihtne: koolid on lähestikku, õpilasi jätkub, aga mida teha Tabivere kooliga? Kas jätta üks korrus kütmata või maksta küte kinni, kuid hoida ruumid tühjana?
Kokk: Elu on näidanud, et kui hakata kooli ülaltpoolt kokku tõmbama, siis jääb ka madalamates klassides lapsi vähemaks. Lapsevanemad tahavad panna lapse kooli, kus ta saab käia kõik 12 aastat. Igal piirkonnal on omapära ja kui kunagi Maarjas gümnaasium kinni pandi, siis panid kõik lapsevanemad protestiks oma lapsed Tartusse või Palamusele.
Meil on täna mureks valla piirid, kuid ühel hetkel tuleks maakonna ja omavalitsusüksuste piirid ära unustada ja püüda mingi kompromiss leida. See on väga raske.
KÜSIS ARVED BREIDAKS
