Viimastel nädalatel palju kõneainet pakkunud Viljandi riigigümnaasiumi loomine tõstatas küsimuse, kuidas peaks edasi minema Jõgevamaa koolivõrgu korraldamisega. Vooremaa vestlusringis arendavad teemat Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Toivo Tõnson, Mustvee Vene gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla, Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar ja Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk.
Millises seisus on Jõgevamaa koolivõrk?
Tõnson: Hetkel võib rahule jääda. Õpetajaid veel täna on, kuid laste arvu vähenemine on see, mis on pannud tulevikku vaatama ja mõtlema, sest nii nagu täna kaua edasi minna ei saa. Siis võivad arengud toimuda meist sõltumata ja seda me kindlasti ei taha. Arukam on protsesse suunata ja haridus on valdkond, kus peaksime kõik kaasa rääkima ja häid lahendusi otsima. Oleme liiga väike riik selleks, et lubada suuri vigu.
Kübar: Ma arvan ka, et Jõgevamaa koolivõrgul ei ole täna häda midagi. Tase on hea, koolid on enam-vähem korras, õpetajad ja lapsed on tublid. Eks mõned murekohad on ja koos laste arvu kahanemisega on hea üle vaadata ka sisupool, sest eks kõik vaja uuendamist ja värskendamist.
Rahuküla: Meie maakonna probleemiks on elanike arvu vähenemine. Tööd ei ole, paljud pered lihtsalt lahkuvad siit kas Tallinna või välismaale.
Põhimõtteliselt peaks gümnaasium meie maakonnas alles jääma kolme kohta. Kas need on omavalitsuse või riigi gümnaasiumid? Viljandi näitel on näha, et 700-800 last lükatakse kõik ühtekokku, kuid samas räägime kogu aeg, et lastel peab olema turvaline. Ma kahtlen, kas see ennast õigustab. Riik peaks läbi viima haridusreformi, et kujuneksid välja keskused.
Kuidas riik peaks haridusreformi läbi viima, kui üldhariduskoolid kuuluvad omavalitsustele?
Rahuküla: Riik peab siin õla alla panema. Praegu tahab riik kõik asjad omavalitsuse kaela ajada. Mõistan, et riigi rahakott on väike, aga kui me ei toeta lapsi, siis pole ka Eesti riiki.
Kokk: Ükski omavalitsus ei loobu vabatahtlikult koolist, sest volikogudesse valitud inimesed on oma piirkonna eest võitlejad. Jõgeva maakonnas on gümnaasiume lausa seitse ja suure tõenäosusega jääb neid alles kolm.
Ma pooldan seda, et piirkondadesse jääksid alles algkoolid, et laps saaks oma esimesed kooliaastad käia võimalikult kodu lähedal ja et koolis oleks tegevust terveks päevaks. Edasi peaks arutama, mis saab põhi- ja gümnaasiumiharidusest. Praegu on meil ühe-omavalitsuse-gümnaasiumid, mitte piirkondlikud gümnaasiumid.
Peipsi ääres peaks olema Peipsi gümnaasium, mitte kaks Mustvee gümnaasiumi, Jõgeval on samuti kaks gümnaasiumi, kuid samas Jõgeva vald, kes annab pooled lapsed ühele koolile, ei oma gümnaasiumi.
Kui tahame, et meie lapsed jääksid Jõgevamaale gümnaasiumiharidust omandama ega läheks mujale, siis tuleks vanade hoonete ümbertegemine kõrvale lükata ja ehitada korralikud uued gümnaasiumihooned, mis oleksid piirkonna ühised koolid. Jõgeval peaks mitu omavalitsust kampa lööma, leppima kokku, et selle koha peal on kool, kus selle piirkonna lapsed käivad.
Sealt edasi tuleb vaadata, kus on põhikoolid. Praegu on omavalitsused konkurendid ja rabatakse lapsi ühest kohast teise, kuid sellel pole mingit eesmärki. Praegune suund on päris halb, sest nii mõneski gümnaasiumis läheb hulk põhikooli lõpetajad piirkonnast ära ega astu oma gümnaasiumi. Mõnes gümnaasiumis on mõnes aines nõrk õpetaja. Ja kui noor inimene soovib seda ainet hiljem kõrgkoolis õppida, siis ta valib sellise gümnaasiumi, kus selle aine õpetaja on tugev.
Kas ülemaakondlik kokkulepe, kus pannakse paika, kuhu millised koolid jäävad, on võimalik?
Tõnson: Ma arvan, et isegi on. Siin peaksid riigi poolt olema kindlaks määratud teatud tingimused. Näiteks, et gümnaasium saab olla seal, kus on tuhat last. Ja ka põhikooli ja algkooli osas peaksid olema paika pandud teatud eeldused. Riik on praegu otsustanud luua Viljandisse riigigümnaasiumi, mis on mingisugune katseeksemplar, see on mingi šõu, millel ei ole head tulemit. Võivad tekkida uued äärmused, et on väga head koolid, kuid mõned jäävad ikka kiratsema, ja seda ei tohiks lubada.
Kokk: Olen seda meelt, et riigigümnaasiume on vaja. Kui vaadata Mustvee piirkonda, siis kas tahame seda tunnistada või mitte, aga riigi toeta sinna uut koolimaja ei tule. Jõgeva linn ja vald suudaksid oma eelarvest maja mingit moodi püsti panna, Põltsamaa piirkond on samuti tugev, kuid Mustvee vajab kindlasti abi.
Tõnson: Põltsamaal on riigi ja omavalitsuse rahaga koolimaja remonditud. Luua sinna veel mingisugune riigigümnaasium… ma ei näe selleks mingit põhjust. Tuleks teha koostööd teiste omavalitsustega. Oluline on see, et piikonna omavalitsused mõistaksid: Põltsamaa gümnaasium on Põltsamaa piirkonnale. Peaksime määratlema tõmbepiirkonnad ja nägema perspektiivi. Kõik omavalitsused, kes sellesse piirkonda jäävad, ei peaks olema konkurendid, vaid tegema gümnaasiumihariduse osas koostööd.
Kes peaks selle otsuse tegema, millisesse piirkonda gümnaasium alles jääb?
Tõnson: Omavalitsused ise.
Kokk: Tegelikult peaksime me rääkima kõigepealt põhikoolist ja algkoolist. Täna on omavalitsused konkurendid juba lapse esimesse klassi minekul ja siis tekib küsimus, et kellelgi pole täit kindlust, palju lapsi kuskil on. Keegi ei vaidlusta, et gümnaasiumid on kolmes linnas. Palamusel, Tabiveres ja Puurmanis on gümnaasiumid ja nemad võitlevad oma koolide eest, kuid ülejäänud omavalitsused gümnaasiumide pärast ei vaidle.
Tõnson: Olen optimist ja usun, et terve mõistus pääseb võidule ja leitakse kompromiss. Aga ette võib riigile heita seda, et ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uues redaktsioonis on sees nõue, et omavalitsusel tuleb rahastada oma lapse käimist teise omavalitsuse koolis. Leian, et seda ei peaks tegema, kui omavalitsusel on oma kool olemas. Lapsed peaksid käima oma koolis.
Kokk: Vähemalt algkooli tasemel. Olen täiesti kindel, et piirkondlikud algkoolid suudavad tunduvalt paremini haridust anda kui suured koolid, sest lastega tegeldakse algkoolis hommikust õhtuni. Siimusti kool on ideaalne näide, kuidas ühest väikesest algkoolist on kasvanud kool, kus laste arv ei vähene. Lapsevanemad tunnetavad, et tema lapsega tegeldakse seal hommikul kella kaheksast õhtul kella viieni.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Põhiharidust aga ei ole võimalik heal tasemel anda, kui klassis on kolm-neli last. See võiks siis minna keskuste poole, sest laps on seitsmendas klassis juba nii palju iseseisev, et saab endaga hakkama.
Rahuküla: Väikestes kohtades, mis on keskustest kaugel, peaks kolm klassi jääma. Mis puutub Mustvee piirkonda, siis mina näen, et kahes hoones jätkamine on täiesti mõeldamatu. Makse ja riigi toetust ei laeku nii palju, et ülal pidada lasteaeda, kahte kooli, kultuurikeskust, huviringe. Mõlemad koolid peaksid minu nägemuses asuma ühes majas. Kuigi õppetöö toimuks eri keeltes, siis probleemiks see ei saa. Kui vene rahvusest lapsed hakkavad 10. klassist käima eesti gümnaasiumis, siis venekeelsed vanemad mõistavad, et laps tuleb juba esimesest klassist panna eesti kooli ja vajadus venekeelse põhikooli järele kaob.
Kokk: Gümnaasium peab olema omaette kool, siis ei teki probleemi kuskil. Tegelikult polegi Mustvees, kus gümnaasiume on kaks, nendega probleemi. Jõgeva valla poolt vaadates oleks väga uhke, kui meil oleks Jõgeva linnaga üks ühine gümnaasium. Põhikooli osas lepitakse kokku, et põhikoolis käivad lapsed linnas, aga kõik valla algklassilapsed käivad valla algkoolides. Siin peab olema kokkulepe, et ei tirita lapsi üle.
Kübar: Hariduses pooldan ma konkurentsi, kui see on eluterve. Täna käib linna kahe kooli vahel ebaterve konkurents ja kaks gümnaasiumi sellisel kujul on Jõgevale liiast. Olen ka selle poolt, et õpilaste pearahasüsteem tuleks ära kaotada. Siis saaksime hakata kokku leppima ka investeeringutes. Gümnaasium oleks piirkondlik, mitte omavalitsuslik. See võtab aga aega.
Kokk: Kui suudame kokku leppida, et algkoolid on rõngasvaldade ampluaas, siis vald teeb kõik võimaliku, et tema algkoolid oleksid maksimaalselt head. See annab ka inimestele kindluse, et kool ei kao ära.
Küsis ARVED BREIDAKS
